2. Ajaraamat 18:1–34
18 Joosafat oli väga rikas ja auväärne,+ kuid ta sõlmis abieluliidu, mille kaudu ta sai Ahabiga sugulaseks.+
2 Mõne aasta pärast läks Joosafat Ahabi juurde Samaariasse.+ Ahab ohverdas siis tema ja koos temaga oleva rahva eest palju lambaid ja veiseid ning käis talle peale, et ta tuleks temaga Gileadi-Raamoti+ vastu sõdima.
3 Iisraeli kuningas Ahab küsis Juuda kuningalt Joosafatilt: „Kas sa tuled koos minuga Gileadi-Raamotisse?” Joosafat kostis: „Nagu sina, nõnda ka mina. Minu rahvas on sinu rahvas. Me toetame sind sõjas.”
4 Kuid Joosafat ütles Iisraeli kuningale: „Uuri palun kõigepealt järele, mida ütleb Jehoova.”+
5 Siis kutsus Iisraeli kuningas kokku prohvetid, 400 meest, ja küsis neilt: „Kas peaksime minema Gileadi-Raamoti vastu sõdima või mitte?” Need vastasid: „Mine, Jumal annab selle kuninga kätte.”
6 Joosafat küsis: „Kas siin on mõni Jehoova prohvet?+ Uurime seda ka tema käest.”+
7 Seepeale ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: „On veel üks mees,+ kelle kaudu saaks Jehoovalt nõu küsida, aga ma vihkan teda, sest ta ei kuuluta mulle kunagi head, vaid alati halba.+ See on Jimla poeg Miikaja.” Aga Joosafat kostis: „Kuningas ärgu öelgu nii.”
8 Siis kutsus Iisraeli kuningas ühe õukonnaametniku ja ütles: „Too Jimla poeg Miikaja kiiresti siia!”+
9 Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat istusid kumbki oma troonil viljapeksuplatsil Samaaria värava lähedal, riietatud kuningarüüsse, ning kõik prohvetid kuulutasid nende ees prohvetlikult.
10 Kenaana poeg Sidkija tegi endale raudsarved ja kuulutas: „Nii ütleb Jehoova: „Nendega puskid sa süürlasi, kuni sa nad hävitad.””
11 Kõik teised prohvetid kuulutasid sedasama, öeldes: „Mine Gileadi-Raamotisse ja sind saadab edu!+ Jehoova annab selle kuninga kätte!”
12 Käskjalg, kes oli saadetud Miikajat kutsuma, ütles talle: „Kõik prohvetid räägivad nagu ühest suust kuningale head. Räägi ka sina nagu nemad+ ja kuuluta head!”+
13 Kuid Miikaja vastas: „Nii tõesti, kui Jehoova elab, ma räägin seda, mida mu Jumal ütleb.”+
14 Ta tuli kuninga juurde ja kuningas küsis temalt: „Miikaja, kas me peaksime minema Gileadi-Raamotiga sõdima või mitte?” Ta vastas: „Mine ja sind saadab edu! Nad antakse teie kätte!”
15 Aga kuningas ütles talle: „Mitu korda ma pean sind vannutama, et sa räägiksid mulle vaid tõtt Jehoova nimel!”
16 Seepeale ütles Miikaja: „Ma näen, kuidas kõik iisraellased on mägedel laiali pillutatud otsekui lambad, kel pole karjast.+ Jehoova ütles: „Neil pole isandat. Mingu igaüks rahus tagasi koju!””
17 Siis ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: „Eks ma öelnud sulle, et ta ei kuuluta mulle head, vaid üksnes halba!”+
18 Miikaja lisas: „Seepärast kuula, mida ütleb Jehoova. Ma nägin Jehoovat istumas oma troonil+ ja kogu taevast sõjaväge+ seismas temast paremal ja vasakul.+
19 Jehoova küsis: „Kes meelitaks pettusega Iisraeli kuningat Ahabit, nii et see läheks Gileadi-Raamotisse ja hukkuks seal?” Siis üks rääkis nii ja teine naa.
20 Seejärel tuli üks vaim*,+ seisis Jehoova ette ja lausus: „Mina meelitan teda.” Jehoova küsis temalt: „Kuidas sa seda teed?”
21 Tema vastas: „Ma lähen ja olen petja vaim, kes paneb vale kõigi tema prohvetite huulile.” Jumal ütles: „Sul õnnestub ta ära petta. Mine ja tee nii!”
22 Ja nüüd on Jehoova lubanud ühel vaimul panna vale sinu prohvetite huulile+ ning Jehoova on kuulutanud sulle õnnetust.”
23 Siis astus Kenaana poeg Sidkija+ Miikaja+ juurde, lõi talle vastu põske+ ja ütles: „Kas tahad öelda, et Jehoova vaim on minu maha jätnud ja räägib nüüd sinuga?”+
24 Miikaja vastas: „Sa saad seda teada päeval, mil sul tuleb peita end tagakambrisse.”
25 Seepeale Iisraeli kuningas ütles: „Võtke Miikaja ning viige ta linnapealik Aamoni ja kuningapoeg Jooase juurde.
26 Öelge neile: „Nii lausub kuningas: „Pange see mees vangi+ ning andke talle vaid hädapärane kogus leiba ja vett, kuni ma rahuga tagasi tulen.”””
27 Miikaja aga ütles: „Kui sa tõesti rahuga tagasi tuled, pole Jehoova minu kaudu rääkinud,”+ ja lisas: „Pange seda tähele, kogu rahvas!”
28 Nõnda läksid Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat üles Gileadi-Raamotisse.+
29 Iisraeli kuningas ütles Joosafatile: „Mina teen end enne lahingusse minekut äratundmatuks, aga sina pane selga oma kuningarüü.” Iisraeli kuningas tegigi end äratundmatuks ja nad läksid lahingusse.
30 Aga Süüria kuningas oli andnud oma vankriülematele käsu: „Ärge võidelge ei suurema ega väiksema kui vaid Iisraeli kuninga vastu!”
31 Niipea kui vankriülemad nägid Joosafatti, mõtlesid nad: „See on Iisraeli kuningas.” Nad pöördusid tema vastu võitlema, aga kui Joosafat appi hüüdis,+ siis Jehoova aitas teda, ta juhtis nad sedamaid tema juurest eemale.
32 Kui vankriülemad mõistsid, et see polegi Iisraeli kuningas, lõpetasid nad kohe tema tagaajamise.
33 Ent üks mees tõmbas vibu vinna ja tabas juhuslikult Iisraeli kuningat soomusrüü liitekoha vahele. Kuningas ütles oma vankrijuhile: „Pööra ümber ja vii mind lahinguväljalt minema, sest ma olen raskelt haavatud.”+
34 Kuid lahing muutus sel päeval üha ägedamaks ja Iisraeli kuningat tuli vankris kuni õhtuni püsti hoida, näoga süürlaste poole. Päikeseloojangul ta suri.+
Allmärkused
^ St ingel.
