2. Ajaraamat 20:1–37

  • Naaberrahvad ohustavad Juudat (1–4)

  • Joosafati abipalve (5–13)

  • Jehoova vastus (14–19)

  • Juuda päästetakse ime läbi (20–30)

  • Joosafati valitsuse lõpp (31–37)

20  Mõne aja pärast tulid moabiidid,+ ammonlased+ ja koos nendega ammonid* Joosafati vastu sõdima.  Joosafatile öeldi: „Mereäärselt maalt* Edomist+ on tulnud su vastu suur väehulk ja on jõudnud Haseson-Taamarisse, see on Een-Gedisse.”+  Siis haaras Joosafatti hirm. Ta otsustas otsida Jehoovat+ ja kuulutas kogu Juudamaal välja paastu.  Kõik Juuda elanikud tulid kokku, et paluda Jehoovalt juhatust.+ Kõigist Juuda linnadest tuli rahvas Jehoovalt nõu küsima.  Joosafat astus Jehoova koja uues õues Juuda ja Jeruusalemma koguduse ette  ning ütles: „Oo, Jehoova, meie esiisade Jumal! Eks ole sina Jumal taevas+ ja eks valitse sina kõigi rahvaste kuningriikide üle?+ Sinu käes on jõud ja vägi ning mitte keegi ei suuda sulle vastu seista.+  Oled ju sina, meie Jumal, ajanud Iisraeli rahva eest ära kõik selle maa elanikud ja andnud selle maa igaveseks omandiks oma sõbra Aabrahami+ järglastele.  Nad on asunud siia elama ja ehitanud su nime kandva pühamu,+ öeldes:  „Kui meid peaks tabama õnnetus — kas hukkamõist, vaenlase rünnak, katk või nälg — ning me seisame selle koja ja sinu ees, sest see koda kannab sinu nime,+ ning me palume sinult abi oma hädas, siis kuula meid ja päästa!”+ 10  Nüüd on ammonlased, moabiidid ja Seiri mägismaa+ mehed — rahvad, keda sa Iisraelil rünnata ei lubanud, kui see Egiptusemaalt välja tuli, vaid Iisrael pidi neist mööda minema ega tohtinud neid hävitada+ — 11  tulnud meile kätte maksma ja ajama meid ära sinu antud pärandmaalt.+ 12  Oo, meie Jumal, palun mõista nende üle kohut!+ Meil pole jõudu, et astuda vastu sellele suurele väehulgale, kes tuleb meile kallale. Me ei tea, mida teha,+ meie silmad vaatavad sinu poole.”+ 13  Kogu selle aja seisid kõik juudalased koos oma naiste ja lastega, ka kõige pisematega, Jehoova ees. 14  Siis tuli Jehoova vaim koguduse keskel Jahasieli peale, kes oli Sakarja, kes oli Benaja, kes oli Jeieli, kes oli Aasafi soost pärit leviit Mattanja poeg. 15  Ta ütles: „Kuulake, kogu Juuda, Jeruusalemma elanikud ja kuningas Joosafat! Nii ütleb Jehoova: „Ärge kartke seda suurt väehulka ega kohkuge selle ees! Sest see pole mitte teie, vaid Jumala lahing.+ 16  Minge homme neile vastu. Nad tulevad üles mööda Siisi mäekuru ja te leiate nad vadi lõpust Jerueli kõrbe juurest. 17  Teil pole vaja sõdida. Võtke oma koht sisse ning seiske+ ja vaadake, kuidas Jehoova teid päästab.+ Ärge kartke ega kohkuge,+ Juuda ja Jeruusalemm! Minge homme neile vastu ja Jehoova on teiega!””+ 18  Kui Joosafat seda kuulis, kummardas ta silmili maha. Ka kogu Juuda ja kõik Jeruusalemma elanikud langesid Jehoova ette maha ja kummardasid Jehoovat. 19  Seejärel tõusid kehatlaste+ ja korahlaste soost leviidid, et Iisraeli Jumalat Jehoovat valjul häälel ülistada.+ 20  Järgmise päeva varahommikul läksid nad Tekoa+ kõrbesse. Teel olles astus Joosafat ette ja ütles neile: „Kuulake, Juuda ja Jeruusalemma elanikud! Usaldage oma Jumalat Jehoovat, et suudaksite seista kindlalt*. Usaldage tema prohveteid,+ siis saadab teid edu.” 21  Kui ta oli rahvaga nõu pidanud, määras ta mehi Jehoovale laulma+ ja pühades riietes ülistust tooma. Nad pidid käima sõjameeste ees ja hüüdma: „Kiitke Jehoovat, sest tema truu armastus kestab igavesti!”+ 22  Kui nad hakkasid rõõmsalt kiituslaule laulma, pani Jehoova varitsuse Juudasse tunginud ammonlaste, moabiitide ja Seiri mägismaa meeste vastu ning need lõid üksteist maha.+ 23  Ammonlased ja moabiidid tõusid Seiri mägismaa+ elanike vastu ning lõid neid ja hävitasid nad. Kui nad olid Seiri mägismaa elanikele lõpu teinud, hakkasid nad üksteist tapma.+ 24  Kui juudalased kõrbesse vahitorni juurde jõudsid+ ja väehulga poole vaatasid, nägid nad üksnes surnukehi.+ Polnud ühtki ellujäänut. 25  Siis läks Joosafat koos rahvaga neid riisuma ning nad said külluslikult vara, riideid ja väärtuslikke asju. Nad võtsid endale nii palju sõjasaaki, et ei jõudnud seda kanda.+ Saaki oli nõnda palju, et nad riisusid seda kolm päeva. 26  Neljandal päeval kogunesid nad Beraka orgu ja kiitsid* seal Jehoovat. Seepärast panid nad sellele paigale nimeks Beraka* org+ ja nii nimetatakse seda tänini. 27  Siis naasid kõik Juuda ja Jeruusalemma mehed Joosafati juhtimisel rõõmsal meelel Jeruusalemma, sest Jehoova oli andnud neile vaenlaste üle võidu.+ 28  Nad tulid Jeruusalemma Jehoova koja juurde, mängides lüürasid,+ teisi keelpille ja trompeteid.+ 29  Kuulnud, et Jehoova oli võidelnud Iisraeli vaenlastega, haaras hirm Jumala ees kõiki kuningriike.+ 30  Seetõttu oli Joosafati kuningriigis rahulik aeg, Jumal andis talle ümberringi rahu.+ 31  Joosafat valitses Juuda üle. Ta oli kuningaks saades 35-aastane ja valitses Jeruusalemmas 25 aastat. Tema ema oli Asuuba, Silhi tütar.+ 32  Joosafat käis oma isa Aasa jälgedes.+ Ta ei kaldunud neist kõrvale, vaid tegi, mis on Jehoova silmis õige.+ 33  Aga ohvripaiku ei hävitatud+ ning rahvas polnud veel valmistanud ette oma südant, et otsida oma esiisade Jumalat.+ 34  Kõigest muust Joosafati kohta algusest kuni lõpuni on kirjutatud Hanani+ poja Jehu+ ülestähendustes, mis lisati „Iisraeli kuningate raamatusse”. 35  Hiljem tegi Juuda kuningas Joosafat liidu Iisraeli kuninga Ahasjaga, kelle teod olid kurjad.+ 36  Ta sõlmis temaga kokkuleppe ehitada laevu, mis sõidaksid Tarsisesse,+ ning nad ehitasid neid Esjon-Geberis.+ 37  Aga Elieser, kes oli Maaresast pärit Dodavahu poeg, kuulutas Joosafatile prohvetlikult: „Kuna sa oled teinud liidu Ahasjaga, hävitab Jehoova su töö.”+ Ja laevad läksid põhja+ ega jõudnudki Tarsisesse.

Allmärkused

Teine võimalik tähendus: „meunlased”.
Mõeldakse ilmselt Surnumere-äärset maad.
Võib tõlkida ka „et võiksite elada”.
Sõna-sõnalt „õnnistasid”.
Nimi Beraka tähendab „õnnistus”, „kiitus”.