2. Ajaraamat 33:1–25
33 Manasse+ oli kuningaks saades 12-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 55 aastat.+
2 Manasse tegi Jehoova silmis kurja nende rahvaste jäledate tavade eeskujul, kelle Jehoova oli Iisraeli rahva eest ära ajanud.+
3 Manasse taastas ohvripaigad, mis tema isa Hiskija oli maha lõhkunud,+ tegi altareid Baalidele ja püstitas pühi tulpi. Ta kummardas kõigi taevakehade ees ja teenis neid.+
4 Ta ehitas altareid ka Jehoova kotta,+ mille kohta Jehoova oli öelnud: „Jeruusalemmast saab igaveseks mu nime eluase.”+
5 Samuti püstitas ta Jehoova koja mõlemasse õue+ altarid taevakehadele.
6 Ta heitis oma poegi tulle+ Ben-Hinnomi orus,+ tegeles maagia,+ ennustamise ja nõidusega ning seadis ametisse vaimude väljakutsujaid ja ettekuulutajaid.+ Ta tegi Jehoova silmis väga palju kurja, solvates teda sellega.
7 Ta tegi ka nikerdatud kuju ja pani selle Jumala kotta,+ mille kohta Jumal oli öelnud Taavetile ja tema pojale Saalomonile: „Selle koja ja Jeruusalemma, mille ma olen valinud kõigist Iisraeli suguharudest, teen ma oma nime jäädavaks eluasemeks.+
8 Ma ei sunni iisraellasi enam lahkuma maalt, mille ma andsin nende esiisadele, kui nad vaid teevad kõike, mis ma käsin, järgivad hoolsalt kogu seadust ning kõiki määrusi ja õigusnorme, mis ma Moosese kaudu neile andsin.”
9 Manasse viis Juuda ja Jeruusalemma elanikud eksiteele, nii et nad tegid rohkem kurja, kui olid teinud rahvad, kelle Jehoova oli iisraellaste eest hävitanud.+
10 Jehoova rääkis korduvalt Manasse ja tema rahvaga, kuid nad ei võtnud teda kuulda.+
11 Jehoova lasi tulla nende kallale Assüüria kuninga väepealikel, kes võtsid Manasse kinni, panid talle konksud külge,* sidusid ta vaskahelaisse ja viisid Babüloni.
12 Hädas olles anus ta oma Jumalalt Jehoovalt halastust ja oli väga alandlik oma esiisade Jumala ees.
13 Ta muudkui palus Jumalat ning tema palve puudutas Jumala südant. Jumal pani tähele tema anumist, lasi tal tulla tagasi Jeruusalemma ja andis talle taas kuningavõimu.+ Siis Manasse mõistis, et Jehoova on tõeline Jumal.+
14 Pärast seda ehitas ta Taaveti linnale välimise müüri.+ Ta ehitas selle Giihonist+ ja vadist lääne poole ning see ulatus Kalaväravani+ ja ümbritses Ofelit;+ ta tegi selle väga kõrge. Ta määras ka väepealikud kõigisse Juuda kindlustatud linnadesse.
15 Manasse kõrvaldas Jehoova kojast võõrad jumalad ja ebajumalakuju,+ samuti kõik altarid, mis ta oli rajanud Jehoova koja mäele+ ja Jeruusalemma, ning lasi visata need väljapoole linna.
16 Ta tegi korda Jehoova altari+ ning tõi sellel rahu-+ ja tänuohvreid.+ Ta käskis Juudal teenida Iisraeli Jumalat Jehoovat.
17 Aga rahvas ohverdas ikka ohvripaikades, ehkki nad tõid seal ohvreid oma Jumalale Jehoovale.
18 Muu Manasse kohta, tema palve Jumalale ja nende nägijate sõnad, kes hoiatasid teda Iisraeli Jumala Jehoova nimel, on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus.
19 Tema palvest+ ja sellest, kuidas seda kuulda võeti, kõigist tema pattudest ja tema ustavusetusest,+ samuti sellest, kuhu ta rajas ohvripaigad ning püstitas pühad tulbad+ ja nikerdatud kujud, enne kui ta alandus, on kirjutatud nägijate ülestähendustes.
20 Manasse läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti oma koja kõrvale. Tema asemel sai kuningaks tema poeg Aamon.+
21 Aamon+ oli kuningaks saades 22-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas kaks aastat.+
22 Aamon tegi Jehoova silmis kurja, nagu oli teinud tema isa Manasse.+ Ta tõi ohvreid kõigile nikerdatud kujudele, mis tema isa Manasse oli teinud,+ ja kummardas neid.
23 Aga ta ei alandunud Jehoova ees,+ nagu oli alandunud tema isa Manasse.+ Aamon vaid suurendas oma süüd.
24 Lõpuks sepitsesid Aamoni sulased tema vastu vandenõu+ ja tapsid ta tema kojas.
25 Kuid maa rahvas lõi maha kõik, kes olid kuningas Aamoni vastu vandenõu pidanud,+ ja tõstis tema asemel kuningaks ta poja Joosija.+
Allmärkused
^ Teine võimalik tähendus: „võtsid Manasse kinni ühes kaljulõhes”.
