2. Ajaraamat 34:1–33
34 Joosija+ oli kuningaks saades 8-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 31 aastat.+
2 Ta tegi, mis oli Jehoova silmis õige, käis oma esiisa Taaveti jälgedes ega kaldunud neist ei paremale ega vasakule.
3 Oma valitsuse 8. aastal, kui ta oli veel noor, hakkas ta otsima oma esiisa Taaveti Jumalat.+ 12. aastal asus ta puhastama Juudat ja Jeruusalemma+ ohvripaikadest,+ pühadest tulpadest ning nikerdatud ja valatud kujudest.+
4 Tema juuresolekul lõhuti maha Baalide altarid ja ta hävitas nende peal olnud suitsutusalused. Samuti purustas ta pühad tulbad ning nikerdatud ja valatud kujud, pihustas need ja puistas nende haudadele, kes olid neile ohverdanud.+
5 Ja ta põletas preestrite luid nende altaritel.+ Nii puhastas ta Juuda ja Jeruusalemma.
6 Ka Manasse, Efraimi+ ja Siimeoni linnades ning isegi Naftalimaal, kõigis laastatud paigus,
7 lõhkus ta maha altarid ning purustas ja pihustas pühad tulbad ja nikerdatud kujud;+ ta hävitas kogu Iisraelimaal kõik suitsutusalused.+ Pärast seda pöördus ta tagasi Jeruusalemma.
8 Oma valitsuse 18. aastal, olles puhastanud maa ja templi, saatis Joosija Asalja poja Saafani,+ linnaülem Maaseja ja kroonik Joahi, Joahase poja, parandama oma Jumala Jehoova koda.+
9 Need läksid ülempreester Hilkija juurde ja andsid talle Jumala kotta toodud raha, mille leviitidest väravavalvurid olid kogunud Manassest, Efraimist ja ülejäänud Iisraelist+ ning Juudast, Benjaminist ja Jeruusalemma elanikelt.
10 Nad andsid selle raha Jehoova koja töödejuhatajate kätte ning töölised kasutasid seda Jehoova koja parandamiseks.
11 Juhatajad andsid raha käsitöölistele ja ehitajatele, et need ostaksid tahutud kive ja palke kinnituste jaoks ning ehitaksid palkidest üles hooned, mis Juuda kuningad olid lasknud laguneda.+
12 Need mehed tegid oma tööd ustavalt.+ Nende ülevaatajateks määrati leviitidest merarlased+ Jahat ja Obadja ning kehatlased+ Sakarja ja Mesullam. Leviidid, kellest igaüks oli kogenud muusik,+
13 pandi lihttööliste ja teiste tööliste ülevaatajateks. Mõned leviidid olid kirjutajad, ametnikud ja väravavalvurid.+
14 Kui nad Jehoova kotta toodud raha välja võtsid,+ leidis preester Hilkija Jehoova seaduse raamatu,+ mis oli saadud Moosese kaudu.+
15 Hilkija ütles kirjutaja Saafanile: „Ma leidsin Jehoova kojast seaduseraamatu,” ja andis selle Saafanile.
16 Saafan tõi raamatu kuningale ja teatas talle: „Su sulased tegid kõik, mis neile ülesandeks anti.
17 Nad võtsid Jehoova kojas leiduva raha ning andsid selle ametissemääratud meestele ja töölistele.”
18 Veel ütles kirjutaja Saafan kuningale: „Preester Hilkija andis mulle ühe raamatu.”+ Ja Saafan hakkas seda kuningale ette lugema.+
19 Niipea kui kuningas neid seadusesõnu kuulis, käristas ta oma riided lõhki.+
20 Kuningas andis Hilkijale, Saafani pojale Ahikamile,+ Miika pojale Abdonile, kirjutaja Saafanile ja oma sulasele Asajale käsu:
21 „Minge ja küsige minu ning Iisraeli ja Juudasse järelejäänute nimel Jehoovalt selle raamatu sõnade kohta, sest suur on Jehoova raev, mis tabab meid seetõttu, et meie esiisad pole järginud Jehoova sõna ega teinud kõige selle järgi, mis sellesse raamatusse kirja on pandud.”+
22 Siis läks Hilkija koos teiste kuninga saadetud meestega naisprohvet+ Hulda juurde, kes oli rõivakambri hoidja Sallumi, Harhase poja Tikva poja naine ja kes elas Jeruusalemma uues linnaosas, ja nad rääkisid seal temaga.+
23 Hulda ütles neile: „Nii lausub Iisraeli Jumal Jehoova: „Teatage mehele, kes teid minu juurde saatis:
24 „Nii ütleb Jehoova: „Ma toon selle paiga ja elanike peale õnnetuse,+ kõik needused, mis on kirjas raamatus,+ mida Juuda kuningale ette loeti,
25 sest nad on mu hüljanud+ ja lasknud teistele jumalatele ohvrisuitsu tõusta ning solvanud mind+ kõigi oma kätetöödega. Minu raev tabab seda paika ega vaibu.””+
26 Aga Juuda kuningale, kes läkitas teid Jehoovat küsitama, öelge: „Nende sõnade kohta, mis sa kuulsid,+ lausub Iisraeli Jumal Jehoova:
27 „Kuna su süda pehmenes ja sa alandusid Jumala ees, kui kuulsid tema sõnu selle paiga ja elanike kohta, ning sa alandusid minu ees, käristasid oma riided lõhki ja nutsid minu ees, siis võtan ma sind kuulda,”+ lausub Jehoova.
28 „Ma viin sind puhkama su esivanemate juurde ja sa lähed rahus oma hauda ning su silmad ei näe kogu seda õnnetust, mis ma toon selle paiga ja elanike peale.””””+
Ja nad andsid sõnumi kuningale edasi.
29 Siis andis kuningas käsu kutsuda kokku kõik Juuda ja Jeruusalemma vanemad.+
30 Seejärel läks kuningas Jehoova kotta ning koos temaga kõik Juuda mehed, Jeruusalemma elanikud, preestrid ja leviidid — kogu rahvas, nii noored kui ka vanad. Ta luges neile ette kõik Jehoova kojast leitud lepinguraamatu sõnad.+
31 Kuningas seisis oma kohal ja sõlmis Jehoova ees lepingu*,+ lubades käia Jehoova järel, järgida tema käske, meeldetuletusi ja määrusi kogu südamest ja kogu hingest+ ning täita selles raamatus kirjas olevat lepingut.+
32 Ta käskis kõigil, kes olid Jeruusalemmas ja Benjaminimaal, sellest lepingust kinni pidada. Ja Jeruusalemma elanikud täitsid oma esiisade Jumala lepingut.+
33 Siis kõrvaldas Joosija kõik jäledused* kogu Iisraelimaalt+ ja andis kõigile Iisraelis käsu teenida oma Jumalat Jehoovat. Niikaua kui ta elas, ei pöördunud nad kõrvale oma esiisade Jumala Jehoova teedelt.
