2. Ajaraamat 6:1–42
6 Siis ütles Saalomon: „Jehoova, sa oled öelnud, et sa elad pilkases pimeduses.+
2 Mina olen ehitanud sulle üleva koja, kindla paiga, kus sa võid elada igavesti.”+
3 Seejärel pööras kuningas end Iisraeli koguduse poole ja õnnistas seda ning terve Iisraeli kogudus seisis püsti.+
4 Kuningas ütles: „Kiidetud olgu Iisraeli Jumal Jehoova, kes omaenda suuga andis tõotuse minu isale Taavetile ja omaenda käega viis selle täide. Ta lausus:
5 „Alates päevast, mil ma tõin oma rahva välja Egiptusemaalt, pole ma valinud Iisraeli suguharudest ühtki linna, kuhu ehitada koda, mis kannaks mu nime.+ Samuti pole ma valinud ühtki inimest Iisraeli rahva juhiks.
6 Kuid nüüd ma olen valinud Jeruusalemma,+ et seal oleks mu nimi, ja ma olen valinud Taaveti, et ta valitseks mu rahva Iisraeli üle.”+
7 Mu isa Taaveti südamesooviks oli ehitada Iisraeli Jumala Jehoova nime kandev koda.+
8 Ent Jehoova ütles mu isale Taavetile: „Su südamesooviks on küll ehitada koda, mis kannaks mu nime, ja on hea, et sul on südames selline soov,
9 aga seda koda ei ehita siiski sina. Su poeg, kes sulle sünnib, ehitab mu nime kandva koja.”+
10 Jehoova on selle tõotuse täide viinud: mina olen tõusnud oma isa Taaveti asemele ja istunud Iisraeli troonile,+ just nagu Jehoova tõotas.+ Ma olen ka ehitanud koja, mis kannab Iisraeli Jumala Jehoova nime,
11 ja olen pannud sinna laeka, kus hoitakse Jehoova lepingut,+ mille ta sõlmis Iisraeli rahvaga.”
12 Siis astus Saalomon terve Iisraeli koguduse silme all Jehoova altari ette ja sirutas käed üles.+
13 (Saalomon oli teinud vasest lava ja pannud selle keset õue.+ See oli 5 küünart pikk, 5 küünart lai ja 3 küünart kõrge* ning ta seisis selle peal.) Ta laskus terve Iisraeli koguduse ees põlvili, sirutas käed taeva poole+
14 ja ütles: „Oo, Jehoova, Iisraeli Jumal, pole ühtki sinusarnast Jumalat ei taevas ega maa peal! Sina pead kinni lepingust ja osutad truud armastust oma teenijatele, kes käivad su ees siira südamega.+
15 Sina oled täitnud tõotuse, mille sa andsid oma teenijale, mu isale Taavetile.+ Omaenda suuga oled sa tõotanud ja omaenda käega selle täna täide viinud.+
16 Ja nüüd, oo, Jehoova, Iisraeli Jumal, palun täida tõotus, mille sa andsid oma teenijale, mu isale Taavetile, kui ütlesid: „Ei puudu sul kunagi mu ees järeltulija, kes istub Iisraeli troonil, kui vaid su pojad panevad tähele oma teed ja järgivad minu seadust,+ nagu sina oled seda teinud.”+
17 Ja nüüd, oo, Iisraeli Jumal Jehoova, täitugu tõotus, mille sa andsid oma teenijale, mu isale Taavetile!
18 Aga kas Jumal peaks tõesti elama koos inimestega maa peal?+ Taevas, kogu taevaavaruski, ei mahuta sind,+ ammugi siis see koda, mille ma olen ehitanud.+
19 Pane tähele oma teenija palvet ja tema anumist, mu Jumal Jehoova, ning kuula appihüüdu ja palvet, millega su teenija su poole pöördub.
20 Valvaku su silmad nii päeval kui ka ööl selle koja üle, paiga üle, mille kohta sa ütlesid, et seal saab olema sinu nimi,+ ning kuula palvet, mida su teenija esitab selle paiga poole.
21 Kuula oma teenija ja oma rahva Iisraeli abipalveid, kui nad palvetavad selle paiga poole.+ Kuula paigast, kus sa elad, taevast,+ kuula ja andesta!+
22 Kui keegi teeb pattu oma ligimese vastu ja see võtab talt vande*, mis toob valetamise korral talle karistuse, ning ta tuleb vande all olles sinu koja altari ette,+
23 siis kuula taevast ning tegutse ja mõista kohut oma teenijate üle: tasu süüdlasele kätte, tuues ta teod tema enda pea peale,+ mõista õige õigeks ja tasu talle tema õigust mööda.+
24 Ja kui iisraellased, sinu rahvas, saavad vaenlaselt lüüa, sest nad on sinu vastu pattu teinud,+ aga nad pöörduvad ja ülistavad su nime,+ palvetavad+ su poole ning anuvad sind selles kojas,+
25 siis kuula taevast+ ja andesta oma Iisraeli rahva patt ning too nad tagasi maale, mille sa andsid neile ja nende esiisadele.+
26 Kui taevas on suletud ja vihma ei tule,+ sest nad on sinu vastu pattu teinud,+ aga nad palvetavad selle paiga poole ja ülistavad su nime ning pöörduvad oma patust, kuna sa oled teinud nad alandlikuks*,+
27 siis kuula taevast ja andesta oma teenijate, oma Iisraeli rahva patt, õpeta neile head teed, mida nad peavad käima,+ ning anna vihma maale,+ mille sa oled andnud oma rahvale pärandiks.
28 Kui nende maale tuleb näljahäda,+ katk+ või kõrvetav tuul, kui tulevad viljahaigused,+ rohutirtsuparved, aplad rohutirtsud,+ kui vaenlased piiravad nende linnu+ või tabab neid mõni muu õnnetus või haigus,+
29 ja kui siis mõni inimene või kogu su Iisraeli rahvas palvetab+ ja anub+ (teab ju igaüks neist oma vaeva ja valu)+ ja nad sirutavad käed selle koja poole,+
30 siis kuula taevast, oma elupaigast,+ ning andesta+ ja tasu igaühele kõigi tema teede järgi, sest sina tunned igaühe südant (sina üksi tunned ju kõigi inimeste südant),+
31 et nad kardaksid sind ja käiksid su teedel kõigil päevil, mis nad elavad sel maal, mille sa andsid meie esiisadele.
32 Aga kui võõramaalane, kes ei ole su Iisraeli rahva hulgast, kuid kes tuleb kaugelt maalt sinu suure nime,+ vägeva käe ja väljasirutatud käsivarre pärast, tuleb ja palvetab selle koja poole,+
33 siis kuula taevast, oma elupaigast, ning tee kõike, mida see võõramaalane sinult palub, et kõik maa rahvad saaksid teada sinu nime,+ kardaksid sind nagu su Iisraeli rahvas ja saaksid teada, et sinu nimi on pandud sellele kojale, mille ma olen ehitanud.
34 Kui su rahvas läheb oma vaenlaste vastu sõtta, kuhu sa nad läkitad,+ ja nad paluvad sind, palvetades+ selle linna poole, mille sa oled valinud, ja koja poole, mille ma olen ehitanud, et see kannaks su nime,+
35 siis kuula taevast nende palvet ja anumist ning muretse neile õigus.+
36 Kui nad sinu vastu pattu teevad (pole ju ühtegi inimest, kes pattu ei tee)+ ning sa vihastud nende peale ja annad nad vaenlase kätte ning nende vangistajad viivad nad vangi kaugele või lähedale+
37 ja sel maal, kuhu nad vangi viiakse, nad parandavad meelt, pöörduvad sinu poole maal, kus nad on vangis, ja anuvad sind: „Me oleme pattu teinud ja eksinud, me oleme teinud kurja,”+
38 ning pöörduvad kogu südamest+ ja hingest tagasi sinu juurde maal, kuhu nad on vangi viidud,+ ja paluvad sind, palvetades maa poole, mille sa andsid nende esiisadele, linna poole, mille sa oled valinud,+ ja koja poole, mille ma olen ehitanud, et see kannaks su nime,
39 siis kuula taevast, oma elupaigast, nende palvet ja anumist ning muretse neile õigus+ ja andesta oma rahvale, kes on sinu vastu pattu teinud.
40 Oo, mu Jumal, olgu su silmad lahti ja kuulaku su kõrvad selles paigas esitatud palvet!+
41 Tule nüüd, Jumal Jehoova, oma puhkepaika,+ sina ja su jõu laegas! Oo, Jumal Jehoova, riietugu su preestrid päästerüüsse ja tundku su ustavad rõõmu sinu headusest!+
42 Jumal Jehoova, ära hülga oma võitut!+ Pea meeles oma truud armastust oma teenija Taaveti vastu!”+
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „paneb tema peale needuse”. St võtab vande, mille karistuseks on needus, kui osutub, et tegemist on valevandega, või kui vannet murtakse.
^ Võib tõlkida ka „oled neid vaevanud”.
