2. Johannese 1:1–13
1 Eakalt mehelt* kõrgeaulisele naisele*, äravalitule, ja tema lastele, keda ma tõeliselt armastan, ja mitte mina üksi, vaid ka kõik need, kes on tõde tundma õppinud.
2 Me armastame teid tõe pärast, mis püsib meie südames ja jääb meiega igavesti.
3 Meiega jääb ka arm*, halastus ja rahu Jumalalt, meie isalt, ja tema pojalt Jeesus Kristuselt, samuti tõde ja armastus.
4 Ma olen väga rõõmus, et su laste hulgas on neid, kes käivad tõeteel,+ nii nagu Isa on meid käskinud.
5 Ma palun sind, kõrgeauline naine, et sa järgiksid käsku, mis ütleb, et meil tuleb üksteist armastada. (Ma ei kirjuta sulle uut käsku, vaid seda, mis meil on olnud algusest peale.)+
6 Me saame armastust näidata sellega, et elame tema käskude järgi.+ Ja tema käsk ütleb, nagu te olete algusest peale kuulnud, et teil tuleb üksteist armastada.
7 Maailma on ilmunud palju eksitajaid,+ kes ei tunnista, et Jeesus Kristus tuli inimesena.+ Kes seda ei tunnista, on eksitaja ja antikristus*.+
8 Vaadake ette, et te ei kaotaks seda, mille saavutamiseks me oleme vaeva näinud, vaid et te saaksite kätte kogu tasu.+
9 Kes astub üle Kristuse õpetusest ega pea sellest kinni, sellel pole Jumalat.+ Kes jääb tema õpetusse, sellel on nii Isa kui ka Poeg.+
10 Kui teie juurde tuleb keegi, kes ei too kaasa seda õpetust, siis ärge võtke teda oma kodus vastu+ ega tervitage teda,
11 sest see, kes teda tervitab, saab tema kurjade tegude kaasosaliseks.
12 Mul on teile veel palju öelda, aga ma ei taha seda teha paberil ja tindiga, vaid ma loodan tulla teie juurde ja rääkida teiega silmast silma, et teie rõõm oleks täielik.
13 Sulle saadavad tervitusi sinu õe, äravalitu lapsed.
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „kogudusevanemalt”.
^ Mõeldakse kas mõnda konkreetset naist või mõnda 1. sajandi kristlikku kogudust.
^ Võib tõlkida ka „ärateenimata lahkus”, „ülim headus”.
^ Vt „Sõnaseletusi”.
