2. Korintlastele 11:1–33
11 Ma soovin, et te kannataksite välja mu mõningase rumaluse. Aga eks te kannatagi mind välja!
2 Ma tahan teid kaitsta, nii nagu Jumal tahab teid kaitsta, sest ma ise kihlasin teid üheainsa mehega, Kristusega, ja tahan teid seada tema ette puhta neitsina.+
3 Kuid ma kardan, et nagu madu pettis Eevat oma kavalusega,+ nii võidakse teiegi mõtted rikkuda ning te kaotate siiruse ja puhtuse, mida Kristus väärib.+
4 Sest kui keegi tuleb ja kuulutab teile teistsugust Jeesust kui see, keda meie oleme kuulutanud, või kui ta toob kaasa teistsuguse vaimu kui see, mille te olete saanud, või teistsuguse hea sõnumi kui see, mille te olete vastu võtnud,+ siis sellist inimest te sallite meelsasti.
5 Siiski ma arvan, et ma pole milleski kehvem teie ülisuurtest apostlitest.+
6 Kui ma olengi koolitamata kõnekunstis,+ on mul siiski teadmisi. Seda, et meil on teadmisi, oleme teile selgelt näidanud igal moel ja igas asjas.
7 Kas ma tegin pattu, kui ma tasuta ja rõõmuga teile Jumalalt saadud head sõnumit kuulutasin, alandudes, et teid ülendataks?+
8 Ma röövisin paljaks teised kogudused, kui võtsin neilt vastu ainelist abi, et teenida teid.+
9 Ometi, kui mulle teie juures puudus kätte tuli, ei saanud ma kellelegi koormaks, sest Makedooniast tulnud vennad andsid mulle rikkalikult kõike, mida ma vajasin.+ Ma olen hoidunud teid ükskõik mis moel koormamast ja hoidun sellest ka edaspidi.+
10 Ma ei lõpeta Ahhaia aladel sellega kiitlemist,+ nii tõesti, kui minus on Kristuse tõde.
11 Miks ma hoidusin teid koormamast? Kas sellepärast, et ma teid ei armasta? Jumal teab, et armastan.
12 Mida ma teen, seda teen ma edaspidigi,+ et neil, kes kiitlevad oma ametiga, soovides olla meiega võrdsed, ei oleks kiitlemiseks mingit alust.
13 Sellised inimesed on valeapostlid, võltsid töötegijad, kes moondavad end Kristuse apostliteks.+
14 See pole mingi ime, sest Saatan ise moondab ennast valguseingliks.+
15 Seepärast ei ole midagi imestada, kui ka tema teenijad moondavad end õiguse teenijateks. Aga nende lõpp on nende tegude järgi.+
16 Ma ütlen jälle: ärgu keegi arvaku, et ma olen rumal. Aga kui te ka nii arvate, siis võtke mind vastu kui rumalat, et ka mina võiksin natuke kiidelda.
17 Mida ma räägin, seda ma ei räägi Isanda eeskujul, vaid justkui rumal, kiideldes enesekindlalt.
18 Kuna paljud kiitlevad kõige sellega, millega maailma inimesed, siis teen seda minagi.
19 Kuna te ise olete nii „targad”, siis te sallite rumalaid meelsasti.
20 Õigupoolest te sallite igaüht, kes teid orjastab, teie vara neelab, teile kuuluva endale kahmab, end teist paremaks peab, teid näkku lööb.
21 Meil on häbi seda öelda, aga mõnele tundub, et me oleme olnud nõrgad.
Aga kui teised on julged — ma räägin otsekui rumal —, siis olen minagi julge.
22 Kas nemad on heebrealased? Mina olen ka.+ Kas nemad on iisraellased? Mina olen ka. Kas nemad on Aabrahami järeltulijad? Mina olen ka.+
23 Kas nemad on Kristuse teenijad? Ma räägin nagu arutu — mina olen seda veelgi enam! Ma olen rohkem vaeva näinud,+ olen sagedamini vangis olnud,+ mind on lugematuid kordi pekstud ja ma olen tihti olnud surmasuus.+
24 Juutidelt olen ma viiel korral saanud 39 hoopi,+
25 kolm korda on mind keppidega pekstud,+ üks kord kividega visatud,+ kolm korda olen üle elanud laevahuku+ ning hulpinud terve öö ja päeva avamerel.
26 Oma sagedastel rännakutel olen ma olnud ohus jõgedel, ohus röövlite käes, ohus oma rahva seas,+ ohus teiste rahvaste seas,+ ohus linnas,+ ohus kõrbes, ohus merel, ohus valevendade keskel.
27 Ma olen palju vaeva näinud ja tööd rüganud, olnud öösel sageli magamata,+ olnud näljas ja janus,+ tihtipeale söömata,+ külma käes ja küllaldase kehakatteta.
28 Peale väliste vintsutuste rõhub mind päevast päeva hingeline koorem: mure kõigi koguduste pärast.+
29 Kui keegi on nõrk, siis kas ei saa ka mina nõrgaks? Kui keegi viiakse eksiteele*, siis kas mu viha ei peaks süttima?
30 Kui ma just pean kiitlema, siis tahan kiidelda sellega, millest ilmneb mu nõrkus.
31 Meie isanda Jeesuse Jumal ja isa, kes olgu ülistatud igavesti, teab, et ma ei valeta.
32 Damaskuses valvas kuningas Aretasele alluv valitseja* linna, et mind kinni võtta,
33 kuid mind lasti korviga müüriaknast alla+ ja ma pääsesin tema käest.
Allmärkused
^ Sõna-sõnalt „pannakse komistama”.
^ Sõna-sõnalt „etnarh”; tetrarhist kõrgem valitseja.
