2. Kuningate 17:1–41

  • Iisraeli kuningas Hosea (1–4)

  • Iisrael langeb (5, 6)

  • Iisrael pagendatakse usust taganemise pärast (7–23)

  • Samaaria linnadesse tuuakse võõramaalasi (24–26)

  • Samaarlaste segunenud usk (27–41)

17  Juuda kuninga Aahase 12. aastal sai Samaarias Iisraeli kuningaks Eela poeg Hosea+ ning ta valitses üheksa aastat.  Tema tegi Jehoova silmis kurja, aga mitte nii palju, nagu olid teinud varasemad Iisraeli kuningad.  Assüüria kuningas Salmanassar astus Hosea vastu sõtta,+ tegi temast oma sulase ning nõudis temalt andamit.+  Siis aga sai Assüüria kuningas teada, et Hosea sepitseb tema vastu vandenõu, kuna Hosea oli läkitanud käskjalad Egiptuse+ kuninga Soo juurde ega maksnud Assüüria kuningale enam andamit nagu varasematel aastatel. Seepärast lasi Assüüria kuningas ta kinni võtta ja vangi heita.  Assüüria kuningas tungis kogu maale, läks Samaariasse ja piiras seda kolm aastat.  Ta vallutas Samaaria+ Hosea üheksandal aastal, viis iisraellased Assüüriasse pagendusse+ ning pani nad elama Halahisse, Goosani jõe äärde Haaborisse+ ja meedlaste linnadesse.+  See sündis sellepärast, et Iisraeli rahvas tegi pattu oma Jumala Jehoova vastu, kes oli toonud ta ära Egiptusemaalt, vaarao, Egiptuse kuninga käe alt.+ Iisraellased teenisid teisi jumalaid+  ning järgisid nende rahvaste kombeid, kelle Jehoova oli nende eest ära ajanud, ja Iisraeli kuningate sisseseatud tavasid.  Iisraellased tegid, mis polnud õige nende Jumala Jehoova silmis. Nad rajasid endale ohvripaiku kõigisse oma linnadesse,+ nii vahitornide juurde kui ka kindlustatud linnadesse*. 10  Samuti püstitasid nad endale pühi sambaid ja pühi tulpi+ igale künkale ja iga lopsaka puu alla+ 11  ning lasid igas ohvripaigas ohvrisuitsu tõusta nagu need rahvad, kelle Jehoova oli nende eest maalt välja ajanud.+ Nad tegid kurja ja solvasid nõnda Jehoovat. 12  Nad teenisid jäledaid ebajumalaid*,+ ehkki Jehoova oli keelanud neil seda teha.+ 13  Jehoova oli Iisraeli ja Juudat kõigi oma prohvetite ja nägijate kaudu korduvalt hoiatanud,+ öeldes: „Pöörduge oma kurjadelt teedelt!+ Pidage mu käske ja määrusi, kõiki seadusi, mida ma käskisin teie esiisadel järgida ja mis ma olen andnud teile oma prohvetite kaudu.” 14  Kuid nemad ei kuulanud, vaid olid sama kangekaelsed nagu nende esiisad, kes ei uskunud oma Jumalasse Jehoovasse.+ 15  Nad põlgasid tema seadusi ja lepingut,+ mille ta oli sõlminud nende esiisadega, ja tema meeldetuletusi, millega ta oli neid hoiatanud.+ Nad käisid oma tühiste ebajumalate järel+ ja said ka ise tühiseks,+ toimides kõigi ümberkaudsete rahvaste eeskujul, ehkki Jehoova oli keelanud seda teha.+ 16  Nad hülgasid kõik oma Jumala Jehoova käsud ning valasid endale metallist kaks vasikat,+ püstitasid püha tulba,+ kummardasid taevakehade ette+ ja teenisid Baali.+ 17  Samuti heitsid nad oma poegi ja tütreid tulle,+ tegelesid ennustamisega,+ otsisid endeid ja tegid Jehoova silmis aina kurja, nõnda teda solvates. 18  Seepärast Jehoova vihastus Iisraeli peale ja kõrvaldas nad oma palge eest.+ Ta jättis alles vaid Juuda suguharu. 19  Kuid ka Juuda ei kuuletunud oma Jumala Jehoova käskudele,+ vaid järgis neidsamu kombeid mida Iisrael.+ 20  Jehoova hülgas kõik Iisraeli järeltulijad, lasi neil kogeda alandust, andis nad rüüstajate kätte ning heitis nad lõpuks ära oma palge eest. 21  Ta rebis Iisraeli ära Taaveti soo küljest ja Iisrael tõstis endale kuningaks Nebati poja Jerobeami.+ Aga Jerobeam viis iisraellased Jehoovast eemale ja pani nad rängalt patustama. 22  Iisraeli rahvas käis Jerobeami patuteel+ ega pöördunud sealt, 23  kuni Jehoova kõrvaldas lõpuks Iisraeli oma palge eest, nagu ta oli öelnud kõigi oma prohvetite kaudu.+ Ja Iisrael pagendati oma maalt Assüüriasse,+ kus ta on tänaseni. 24  Siis tõi Assüüria kuningas inimesi Babülonist, Kuutast, Avvast, Hamatist ja Sefarvaimist+ ning asustas nad Samaaria linnadesse iisraellaste asemele. Nad võtsid Samaaria oma valdusse ja elasid selle linnades. 25  Kui nad sinna elama asusid, ei kartnud nad Jehoovat. Seepärast saatis Jehoova nende sekka lõvisid,+ kes neid murdsid. 26  Siis teatati Assüüria kuningale: „Rahvad, kelle sa maalt välja saatsid ja kellega sa asustasid Samaaria linnad, ei tea, kuidas teenida selle maa Jumalat. Seepärast saadab ta nende sekka lõvisid, kes neid maha murravad, kuna keegi neist ei tea, kuidas teenida selle maa Jumalat.” 27  Seda kuuldes andis Assüüria kuningas käsu: „Saatke üks pagendusse viidud preester sinna tagasi, et ta õpetaks rahvale, kuidas teenida selle maa Jumalat!” 28  Siis tuli üks Samaariast pagendatud preester tagasi ja asus elama Peetelisse+ ning hakkas õpetama, kuidas karta Jehoovat.+ 29  Aga iga rahvas valmistas endale oma jumalad ja seadis nad pühamutesse, mis samaarlased olid ohvripaikadesse ehitanud, iga rahvas oma linnas, kus ta elas. 30  Babüloni mehed tegid endale Sukkot-Benoti, Kuuti mehed Neergali, Hamati+ mehed Ašima 31  ning avvilased Nibhase ja Tartaki. Sefarvaimlased aga põletasid tules oma poegi Sefarvaimi jumalatele Adrammelekile ja Anammelekile.+ 32  Kuigi nad kartsid ka Jehoovat, seadsid nad endale rahva seast ohvripaikade preestreid, kes teenisid ohvripaikade pühamutes.+ 33  Nad küll kartsid Jehoovat, aga kummardasid ka oma jumalaid, nagu tegid rahvad, kelle seast nad olid välja saadetud.+ 34  Tänini järgivad nad oma endisi usukombeid. Keegi neist ei kummarda Jehoovat ega pea kinni tema määrustest, õigusnormidest, seadustest ja käskudest, mis Jehoova oli andnud Jaakobi poegadele (selle Jaakobi, kellele ta andis uue nime, Iisrael).+ 35  Jehoova oli sõlminud nendega lepingu+ ja andnud neile käsu: „Te ei tohi karta teisi jumalaid, nende ette kummardada, neid teenida ega neile ohverdada!+ 36  Kartke Jehoovat,+ kes tõi teid ära Egiptusemaalt suure jõu ja väljasirutatud käsivarrega.+ Tema ette kummardage ja temale ohverdage! 37  Pidage alati hoolsalt kinni neist määrustest, õigusnormidest, seadustest ja käskudest, mis ta lasi teie jaoks kirja panna,+ ning ärge kartke teisi jumalaid! 38  Ärge unustage lepingut, mis ma olen teiega sõlminud,+ ning ärge kartke teisi jumalaid! 39  Kartke oma Jumalat Jehoovat, sest tema päästab teid kõigi teie vaenlaste käest!” 40  Kuid nemad ei kuuletunud, vaid järgisid oma endisi usukombeid.+ 41  Need rahvad küll kartsid Jehoovat,+ aga nad teenisid ka oma nikerdatud kujusid. Ja seda teevad nende pojad ja pojapojad oma esiisade kombel tänini.

Allmärkused

St igale poole, nii hõredalt asustatud kui ka rahvarohketesse paikadesse.
Heebrea sõna, mis on tõlgitud „jäledad ebajumalad”, on tõenäoliselt seotud sõnaga, mis tähendab väljaheiteid, ja sellega väljendati põlastust.