2. Kuningate 22:1–20
22 Joosija+ oli kuningaks saades 8-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 31 aastat.+ Tema ema oli Jediida, Boskatist+ pärit Adaja tütar.
2 Joosija tegi, mis oli Jehoova silmis õige, ta käis oma esiisa Taaveti jälgedes+ ega kaldunud neist ei paremale ega vasakule.
3 Oma valitsuse 18. aastal saatis kuningas Joosija kirjutaja Saafani, kes oli Mesullami poja Asalja poeg, Jehoova kotta,+ öeldes:
4 „Mine ülempreester Hilkija+ juurde. Las ta võtab kogu raha, mis on toodud Jehoova kotta+ ja mille väravavalvurid on rahvalt kogunud.+
5 Antagu see raha Jehoova koja töödejuhatajate kätte, et need annaksid selle töölistele, kes parandavad Jehoova koda:+
6 käsitöölistele, ehitajatele ja müürseppadele; need ostku koja parandamiseks palke ja tahutud kive.+
7 Neilt, kelle kätte raha usaldatakse, pole vaja aru nõuda, sest nad on usaldusväärsed.”+
8 Hiljem ütles ülempreester Hilkija kirjutaja Saafanile:+ „Ma leidsin Jehoova kojast seaduseraamatu.”+ Ta andis selle Saafanile, kes asus seda lugema.+
9 Siis läks kirjutaja Saafan kuninga juurde ja teatas talle: „Sinu sulased võtsid kojas leiduva raha ja andsid Jehoova koja töödejuhatajatele.”+
10 Veel ütles kirjutaja Saafan kuningale: „Preester Hilkija andis mulle ühe raamatu.”+ Ja Saafan hakkas seda kuningale ette lugema.
11 Niipea kui kuningas seaduseraamatu sõnu kuulis, käristas ta oma riided lõhki.+
12 Kuningas andis preester Hilkijale, Saafani pojale Ahikamile,+ Miikaja pojale Akborile, kirjutaja Saafanile ja oma sulasele Asajale käsu:
13 „Minge ja küsige minu, rahva ja kogu Juuda nimel Jehoovalt selle raamatu sõnade kohta, sest suur on Jehoova raev, mis on meie vastu põlema süttinud,+ kuna meie esiisad ei võtnud kuulda selle raamatu sõnu ega teinud kõige selle järgi, mis meie jaoks on kirja pandud.”
14 Siis läksid preester Hilkija, Ahikam, Akbor, Saafan ja Asaja naisprohvet+ Hulda juurde, kes oli rõivakambri hoidja Sallumi, Harhase poja Tikva poja naine ja kes elas Jeruusalemma uues linnaosas.+
15 Hulda ütles neile: „Nii lausub Iisraeli Jumal Jehoova: „Teatage mehele, kes teid minu juurde saatis:
16 „Nii lausub Jehoova: „Ma toon selle paiga ja elanike peale õnnetuse kõigi nende sõnade kohaselt, mis Juuda kuningas sellest raamatust luges,+
17 sest nad on mu hüljanud ja lasknud teistele jumalatele ohvrisuitsu tõusta+ ning solvanud mind kõigi oma kätetöödega.+ Minu raev on süttinud põlema selle paiga vastu ja see ei vaibu.”””+
18 Aga Juuda kuningale, kes läkitas teid Jehoovat küsitama, öelge: „Nende sõnade kohta, mis sa kuulsid, lausub Iisraeli Jumal Jehoova:
19 „Kuna su süda pehmenes ja sa alandusid Jehoova ees,+ kui kuulsid, mida ma ütlesin selle paiga ja elanike kohta — et need saavad kohutavaks vaatepildiks ja needesõnaks —, ning kuna sa käristasid oma riided lõhki+ ja nutsid minu ees, siis võtan ma sind kuulda,” lausub Jehoova.
20 „Ma viin sind puhkama su esivanemate juurde ja sa lähed rahus oma hauda ning su silmad ei näe kogu seda õnnetust, mis ma toon selle paiga peale.””” Ja nad andsid sõnumi kuningale edasi.
