2. Kuningate 3:1–27
3 Ahabi poeg Jooram+ sai Samaarias Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Joosafati 18. aastal ning ta valitses 12 aastat.
2 Ta tegi Jehoova silmis kurja, aga mitte nii palju, nagu tema isa ja ema olid teinud, sest ta kõrvaldas Baali püha samba, mille ta isa oli valmistanud.+
3 Siiski jäi ta Nebati poja Jerobeami pattude juurde, millega too oli pannud Iisraeli patustama.+ Ta ei loobunud neist.
4 Moabi kuningas Meša oli lambakasvataja ja ta andis Iisraeli kuningale andamiks 100 000 lambatalle ja 100 000 pügamata jäära.
5 Aga pärast Ahabi surma+ hakkas Moabi kuningas Iisraeli kuninga vastu mässama.+
6 Siis kuningas Jooram väljus Samaariast ja kogus kokku terve Iisraeli.
7 Peale selle saatis ta Juuda kuningale Joosafatile sõnumi: „Moabi kuningas on tõstnud minu vastu mässu. Kas tuled koos minuga Moabi vastu sõdima?” Joosafat vastas: „Ma tulen.+ Nagu sina, nõnda ka mina. Minu rahvas on sinu rahvas ja minu hobused on sinu hobused.”+
8 Ta küsis: „Millist teed pidi me läheme?” Too vastas: „Mööda Edomi kõrbeteed.”
9 Iisraeli kuningas asus koos Juuda kuninga ja Edomi+ kuningaga teele. Kui nad olid seitse päeva käinud mööda teed, mis läks ringiga, polnud neil enam vett ei sõjaväele ega kariloomadele, kes nende kannul käisid.
10 Iisraeli kuningas ütles: „Oh häda! Jehoova on meid, kolme kuningat, kokku toonud vaid selleks, et anda meid Moabi kuninga kätte!”
11 Selle peale küsis Joosafat: „Kas siin pole mõnd Jehoova prohvetit, kelle kaudu saaksime Jehoovalt nõu küsida?”+ Üks Iisraeli kuninga sulane vastas: „Siin on Saafati poeg Eliisa,+ kes Eelija kätele vett valas*.”+
12 Joosafat kostis: „Tema on mees, kelle kaudu Jehoova räägib.” Siis läksid Iisraeli kuningas, Joosafat ja Edomi kuningas tema juurde.
13 Eliisa aga ütles Iisraeli kuningale: „Mis on mul sinuga tegemist?+ Mine oma isa ja ema prohvetite juurde!”+ Kuid Iisraeli kuningas vastas: „Ära ütle nii, sest Jehoova on meid, kolme kuningat, kokku toonud, et anda meid Moabi kuninga kätte.”
14 Seepeale kostis Eliisa: „Nii tõesti, kui elab vägede Jehoova, keda ma teenin, kui ma ei peaks lugu Juuda kuningast Joosafatist,+ siis ma ei vaatakski su poole ega märkakski sind.+
15 Tooge nüüd mu juurde üks lüüramängija!”+ Kohe, kui pillimees mängima hakkas, tuli Eliisa peale Jehoova käsi+
16 ning ta ütles: „Nii lausub Jehoova: „Kaevake see vadi kraave täis!
17 Sest nii ütleb Jehoova: „Te ei näe tuult ega vihma, kuid see vadi täitub veega+ ja te saate sellest juua, nii teie kui ka teie kariloomad ja muud loomad.””
18 See aga on Jehoovale tühiasi,+ sest ta annab ka Moabi teie kätte.+
19 Teil tuleb vallutada kõik kindlustatud linnad+ ja kõik parimad linnad, langetada kõik head puud, sulgeda kõik allikad ning loopida kive täis kõik head maatükid.”+
20 Hommikuse roaohvri toomise ajal+ tuli äkitselt Edomi poolt vesi ning vadi täitus veega.
21 Kui moabiidid kuulsid, et kuningad on tulnud nende vastu sõdima, kutsusid nad kokku kõik mehed, kes suutsid relva kanda, ning need seadsid end piirile lahinguvalmis.
22 Kui moabiidid varahommikul ärkasid, peegeldus päike neile veepinnalt vastu, nii et vesi paistis neile punane otsekui veri.
23 Nad ütlesid: „See on veri! Kuningad on omavahel tapelnud ja üksteist mõõgaga maha löönud. Nüüd saagi kallale,+ Moab!”
24 Kui moabiidid Iisraeli laagrisse tulid, hakkasid iisraellased neid maha lööma ning need põgenesid iisraellaste eest.+ Iisraellased tungisid Moabimaale ja tapsid oma teel moabiite.
25 Nad kiskusid linnad maha ning iga mees viskas kivi igale heale maatükile, nii et need said kive täis. Nad sulgesid kõik allikad+ ning langetasid kõik head puud.+ Lõpuks olid püsti jäänud üksnes Kiir-Hareseti+ kivimüürid. Lingumehed piirasid linna ümber ja hävitasid selle.
26 Kui Moabi kuningas nägi, et lahing on kaotatud, võttis ta endaga 700 mõõgameest ja üritas tungida Edomi kuningani,+ aga ei suutnud.
27 Ta võttis oma esmasündinud poja, kes pidi tema asemel valitsema hakkama, ja tõi ta müüril põletusohvriks.+ Siis tõusis iisraellaste vastu suur viha ning need tõmbusid tagasi ja naasid omale maale.
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „kes oli Eelija teener”.
