2. Kuningate 6:1–33
6 Kord ütlesid prohvetijüngrid+ Eliisale: „See paik, kus me koos sinuga oleme, on meile liiga kitsas.
2 Luba meil minna Jordani äärde. Igaüks meist võtab sealt ühe palgi ning me ehitame sinna endale elamispaiga.” Ta vastas: „Minge pealegi.”
3 Aga üks neist ütles: „Tule palun oma sulastega kaasa.” Eliisa vastas: „Olgu, ma tulen,”
4 ja läks nendega kaasa. Nad jõudsid Jordani äärde ja hakkasid puid langetama.
5 Kui üks neist puud langetas, lendas tema kirvepea vette. Ta hüüatas: „Oh häda, mu isand, see oli laenatud!”
6 Jumalamees küsis temalt: „Kuhu see kukkus?” Mees näitas talle koha. Siis Eliisa lõikas ühe puutüki, viskas selle vette ning kirvepea tõusis pinnale.
7 Eliisa ütles talle, et ta selle veest välja võtaks. Too sirutas käe ja võttis selle.
8 Süüria kuningas tuli Iisraeliga sõdima.+ Ta pidas oma sulastega nõu ja ütles neile: „Me jääme laagrisse nii- ja niisugusesse paika.”
9 Siis saatis jumalamees+ Iisraeli kuningale sõna: „Vaata, et sa ei möödu sellest paigast, sest sinna tulevad süürlased.”
10 Niisiis saatis Iisraeli kuningas teate sellesse paika, mille kohta jumalamees oli talle hoiatuse andnud. Eliisa hoiatas kuningat ning too hoidis sellest paigast eemale. Ja niisugune asi juhtus mitu korda.+
11 See ajas Süüria kuninga marru ning ta kutsus oma sulased ja küsis neilt: „Öelge mulle, kes meie hulgast on mestis Iisraeli kuningaga?”
12 Üks sulane vastas: „Mitte keegi, mu isand kuningas. Hoopis Iisraeli prohvet Eliisa annab Iisraeli kuningale teada isegi sellest, mida sa räägid oma magamistoas.”+
13 Kuningas ütles: „Minge ja uurige välja, kus ta on. Siis ma saadan mehed teda kinni võtma.” Mõne aja pärast teatati talle, et Eliisa on Dotanis.+
14 Sedamaid saatis ta välja hobused, sõjavankrid ja oma suure sõjaväe. Need tulid öösel ja piirasid linna ümber.
15 Kui nüüd jumalamehe teener varahommikul üles tõusis ja välja läks, nägi ta, et sõjavägi ühes hobuste ja sõjavankritega on linna ümber piiranud. Ta hüüdis: „Oh häda, mu isand! Mida me nüüd teeme?”
16 Eliisa aga vastas: „Ära karda,+ sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega!”+
17 Siis Eliisa palvetas: „Oo, Jehoova, palun ava tema silmad, et ta näeks!”+ Jehoova avaski teenri silmad ja see nägi, et kogu mägine ala ümber Eliisa on täis leegitsevaid hobuseid ja sõjavankreid.+
18 Kui süürlased hakkasid alla Eliisa poole liikuma, palus prohvet Jehoovat: „Palun löö seda rahvast pimedusega!”+ Ja Jumal lõi neid Eliisa palve peale pimedusega.
19 Nüüd ütles Eliisa neile: „See on vale tee ja vale linn. Tulge minu järel ja ma juhatan teid mehe juurde, keda te otsite.” Kuid ta juhatas nad Samaariasse.+
20 Kui nad Samaariasse jõudsid, palus Eliisa: „Oo, Jehoova, ava nende silmad, et nad näeksid.” Jehoova avas nende silmad ja nad nägid, et seisavad keset Samaariat.
21 Neid nähes küsis Iisraeli kuningas Eliisalt: „Kas ma tapan nad, mu isa, kas tapan?”
22 Eliisa aga vastas: „Ära tapa! Kas sa siis surmaksid need, kelle sa oma mõõga ja vibu varal vangi võtad? Anna neile leiba ja vett, et nad võiksid süüa ja juua+ ning naasta oma isanda juurde.”
23 Seepeale korraldas kuningas neile uhke pidusöögi. Nad sõid ja jõid, misjärel ta saatis nad tagasi oma isanda juurde. Pärast seda ei tulnud Süüria+ röövjõugud enam Iisraelimaale.
24 Mõni aeg hiljem kogus Süüria kuningas Ben-Hadad oma sõjaväe kokku ja läks Samaariat piirama.+
25 Siis tabas Samaariat suur näljahäda.+ Süürlased piirasid linna, kuni eesli pea+ maksis 80 seeklit* hõbedat ja neljandik kaavi* tuvisõnnikut 5 seeklit* hõbedat.
26 Kord, kui Iisraeli kuningas müüril jalutas, hüüdis üks naine talle: „Aita mind, mu isand kuningas!”
27 Kuningas aga kostis: „Kui Jehoova sind ei aita, siis kust mina sulle abi võtan? Kas viljapeksuplatsilt, surutõrrest või õlipressist?”
28 Kuningas küsis temalt: „Mis mure sul on?” Naine vastas: „See naine ütles mulle, et sööme täna minu poja, aga homme tema poja.+
29 Nii me siis keetsime minu poja ja sõime ta ära.+ Järgmisel päeval ma ütlesin talle, et anna nüüd oma poeg toiduks, kuid tema oli oma poja ära peitnud.”
30 Naise sõnu kuuldes käristas kuningas oma riided lõhki.+ Kui ta siis müüril kõndis, nägid inimesed, et ta kannab oma rõivaste all kotiriiet.
31 Kuningas ütles: „Jumal tehku minuga ükskõik mida, kui Saafati pojale Eliisale täna pea otsa jääb!”+
32 Eliisa istus koos vanemate meestega oma majas, kui kuningas saatis enda ees tema juurde käskjala. Veel enne kui käskjalg kohale jõudis, ütles Eliisa vanematele meestele: „Kas teate, et see mõrtsuka poeg+ on saatnud mulle mehe järele, et mul pea maha võtta? Kohe, kui käskjalg kohale jõuab, sulgege uks ja hoidke seda kinni, et ta ei saaks sisse tulla. Eks kosta tema tagant ta isanda sammud?”
33 Kui Eliisa alles rääkis, saabus käskjalg. Kuningas ütles: „See õnnetus on Jehoovalt! Miks peaksin Jehoovat kauem ootama?”
