2. Moosese 16:1–36

  • Rahvas nuriseb toidu üle (1–3)

  • Jehoova kuuleb nurinat (4–12)

  • Vutid ja manna (13–21)

  • Hingamispäeval ei leita mannat (22–30)

  • Mannat hoitakse meeldetuletuseks (31–36)

16  Siis lahkusid nad Eelimist. Teise kuu viieteistkümnendal päeval pärast Egiptusemaalt väljatulekut jõudis terve iisraellaste kogudus Siini kõrbesse,+ mis asub Eelimi ja Siinai vahel.  Terve iisraellaste kogudus hakkas kõrbes Moosese ja Aaroniga nurisema.+  Iisraellased muudkui korrutasid: „Oleks me ometi surnud Jehoova käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapadade ääres+ ja sõime kõhud leiba täis. Teie aga olete toonud meid siia kõrbesse, et terve see kogudus nälga suretada!”+  Siis ütles Jehoova Moosesele: „Ma lasen teile taevast leiba sadada.+ Kõik mingu ja kogugu endale iga päev oma osa,+ et ma saaksin nad proovile panna ja näha, kas nad käivad minu seaduse järgi või mitte.+  Aga kuuendal päeval+ kogugu nad kaks korda rohkem kui teistel päevadel ning valmistagu sellest toitu.”+  Mooses ja Aaron ütlesid kõigile iisraellastele: „Õhtul te mõistate, et Jehoova on see, kes tõi teid ära Egiptusemaalt,+  ja hommikul te näete Jehoova auhiilgust, sest Jehoova on kuulnud teie nurisemist tema vastu. Aga kes oleme meie, et te nurisete meiega?”  Mooses jätkas: „Jehoova annab teile õhtul liha ja hommikul leiba, nii et te saate kõhud täis süüa. Siis te mõistate, et Jehoova on kuulnud teie nurisemist, kuidas te nurisete tema vastu. Aga kes oleme meie? Te ei nurise mitte meie, vaid Jehoova vastu.”+  Siis ütles Mooses Aaronile: „Ütle tervele iisraellaste kogudusele: „Tulge Jehoova ette, sest ta on kuulnud teie nurisemist.””+ 10  Kui Aaron oli rääkinud terve iisraellaste kogudusega, vaatasid nad kõrbe poole ja nägid pilves Jehoova auhiilgust.+ 11  Jehoova rääkis Moosesega veel, öeldes: 12  „Ma olen kuulnud iisraellaste nurisemist.+ Ütle neile: „Videviku ajal te sööte liha ja hommikul leiba, nii et teil saab kõht täis,+ ja te mõistate, et mina olen Jehoova, teie Jumal.””+ 13  Samal õhtul tulid vutid ja katsid laagri+ ning hommikul oli laagri ümber kastekord. 14  Kui kastekord haihtus, oli kõrbe pinnal midagi helveste taolist,+ otsekui härmatis. 15  Kui iisraellased seda nägid, küsisid nad üksteiselt: „Mis see on?”, sest nad ei teadnud, mis see on. Mooses vastas: „See on leib, mida Jehoova on teile toiduks andnud.+ 16  Jehoova on käskinud: „Igaüks kogugu seda nii palju, kui ta ära sööb. Võtke üks omer*+ inimese kohta oma telgis olevate inimeste arvu järgi.”” 17  Iisraellased läksidki seda koguma; mõned kogusid palju, mõned vähe. 18  Kui nad seda omeri kaupa mõõtsid, siis polnud ülearu sellel, kes oli kogunud palju, ega olnud puudu sellel, kes oli kogunud vähe.+ Igaüks oli kogunud nii palju, kui ta ära sööb. 19  Siis ütles Mooses neile: „Keegi ärgu jätku sellest midagi hommikuks.”+ 20  Aga nad ei kuulanud Moosest. Mõned jätsid ikkagi midagi hommikuks ning sinna tulid ussid sisse ja see läks haisema. Mooses vihastas nende peale. 21  Nad kogusid seda igal hommikul, igaüks nii palju, kui ta ära sööb. Kui päike läks kuumaks, sulas see ära. 22  Kuuendal päeval kogusid nad leiba kaks korda rohkem,+ kaks omerit inimese kohta. Siis tulid kõik koguduse peamehed ja teatasid sellest Moosesele. 23  Ta vastas neile: „Sellest ongi Jehoova rääkinud. Homme on puhkepäev, püha hingamispäev Jehoova auks.+ Kõik, mida on vaja küpsetada, küpsetage täna, ja mida on vaja keeta, keetke täna,+ ning osa toidust pange hommikuks kõrvale.” 24  Nad panidki toitu hommikuks kõrvale, nagu Mooses oli käskinud, ja see ei läinud haisema ega tulnud ussid selle sisse. 25  Siis ütles Mooses: „Sööge seda täna, sest täna on hingamispäev Jehoova auks. Täna te seda väljast ei leia. 26  Te kogute seda kuus päeva, aga seitsmendal päeval, hingamispäeval,+ seda ei ole.” 27  Ometi läksid mõned rahva hulgast seitsmendal päeval seda koguma, kuid nad ei leidnud midagi. 28  Seepeale ütles Jehoova Moosesele: „Kui kaua te keeldute järgimast mu käske ja seadusi?+ 29  Pidage meeles, et Jehoova on andnud teile hingamispäeva.+ Seepärast annab ta teile kuuendal päeval kahe päeva leiva. Seitsmendal päeval jäägu igaüks sinna, kus ta on, keegi ärgu lahkugu oma asupaigast.” 30  Seitsmendal päeval pidaski rahvas hingamispäeva.*+ 31  Iisraellased nimetasid seda leiba mannaks*. See oli valge nagu koriandriseeme ja maitses nagu meekook.+ 32  Siis ütles Mooses: „Jehoova andis käsu: „Võtke seda üks omer ja pange see hoiule tulevaste põlvede jaoks,+ et nad näeksid leiba, millega ma toitsin teid kõrbes, kui tõin teid ära Egiptusemaalt.”” 33  Mooses ütles Aaronile: „Võta üks nõu, pane sellesse omer mannat ja aseta see Jehoova ette säilitamiseks põlvest põlve.”+ 34  Aaron panigi selle tunnistuslaeka* ette+ hoiule, nagu Jehoova oli Moosest käskinud. 35  Iisraellased sõid mannat 40 aastat,+ kuni nad jõudsid asustatud maale.+ Nad sõid mannat, kuni jõudsid Kaananimaa piirile.+ 36  (Omer on kümnendik eefat.*)

Allmärkused

2,2 liitrit. (Vt lisa B14.)
Võib tõlkida ka „seitsmendal päeval rahvas puhkaski”.
Nimetuse „manna” heebrea vaste tähendab arvatavasti „Mis see on?”. Vt salmi 15 (hbr man hu?).
Sõna-sõnalt „tunnistuse”. Tõenäoliselt oli tegu kastiga tähtsate dokumentide hoidmiseks.
2,2 liitrit; eefa oli 22 liitrit.