2. Moosese 33:1–23

  • Jumala karm sõnum (1–6)

  • Kogudusetelk väljaspool laagrit (7–11)

  • Mooses soovib näha Jehoova auhiilgust (12–23)

33  Siis ütles Jehoova Moosesele: „Lahku siit koos rahvaga, kelle sa Egiptusemaalt välja tõid. Mine maale, mille kohta ma andsin vande Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, öeldes: „Ma annan selle sinu järeltulijatele.”+  Ma saadan sinu ees ingli+ ja ajan ära kaananlased, emorlased, hetid, perislased, hiivlased ja jebuuslased.+  Mine maale, kus voolab piima ja mett.+ Aga mina ei tule koos teiega, kuna te olete kangekaelne rahvas+ ja ma võiksin teid teel hävitada.”+  Kuulnud seda karmi sõnumit, hakkas rahvas halama ja keegi ei ehtinud end.  Jehoova ütles Moosesele: „Ütle iisraellastele: „Te olete kangekaelsed.+ Ma võiksin ühe hetkega käia teie keskelt läbi ja teile lõpu teha.+ Ärge ehtige end, kuni ma mõtlen, mida teiega teha.””  Seega ei kandnudki iisraellased Hoorebi mäe juures viibimisest alates ehteid.  Mooses võttis oma telgi ja pani selle üles väljapoole laagrit, sellest eemale. Ta nimetas selle kogudusetelgiks. Igaüks, kes soovis Jehoovalt midagi küsida,+ läks kogudusetelgi juurde, mis asus väljaspool laagrit.  Kui Mooses läks välja kogudusetelgi juurde, tõusis kogu rahvas püsti; kõik seisid oma telgi uksel. Nad vaatasid Moosesele järele, kuni ta telki läks.  Niipea kui Mooses oli telki läinud, laskus pilvesammas+ alla ning jäi telgi ukse juurde seniks, kuni Jumal Moosesega rääkis.+ 10  Kui rahvas nägi pilvesammast seismas telgi ukse juures, kummardasid kõik oma telgi uksel. 11  Jehoova rääkis Moosesega näost näkku,+ nagu räägiks mees mehega. Aga kui Mooses läks tagasi laagrisse, siis tema teener ja abiline Joosua,+ Nuuni poeg, jäi telki. 12  Mooses ütles Jehoovale: „Sa ütled mulle: „Vii see rahvas sinna maale”, aga sa pole mulle teada andnud, kelle sa saadad koos minuga. Sa oled ju öelnud: „Ma olen sind valinud* ja sa oled mulle meelepärane.” 13  Kui ma olen sulle meelepärane, siis anna mulle palun teada oma teed,+ et võiksin sind tundma õppida ja edaspidigi sulle meelepärane olla. Mõtle ka sellele, et see on sinu rahvas.”+ 14  Tema vastas: „Ma ise tulen koos sinuga+ ja annan sulle rahu.”+ 15  Seepeale ütles Mooses: „Kui sa meiega ei tule, siis parem ära saada meid siit minema. 16  Aga mille järgi aru saada, et ma olen sulle meelepärane, mina ja su rahvas? Kas mitte sellest pole näha, et mina ja su rahvas erineme kõigist teistest rahvastest maa peal, kui sa tuled koos meiega?”+ 17  Jehoova ütles Moosesele: „Ma teen seda, mida sa oled palunud, sest sa oled mulle meelepärane ja ma olen sind valinud.” 18  Siis Mooses ütles: „Palun näita mulle oma auhiilgust.” 19  Tema aga vastas: „Ma näitan sulle kogu oma headust ja räägin sulle oma nimest Jehoova.+ Ma osutan soosingut, kellele osutan, ja halastan, kellele halastan.”+ 20  Ent ta lisas: „Sa ei või näha mu palet, sest ükski inimene ei või mind näha ja jääda elama.” 21  Jehoova ütles veel: „Siin minu juures on üks koht, tule seisa selle kalju peale. 22  Kui mu auhiilgus möödub, panen ma su kaljulõhesse ja varjan sind oma käega, kuni ma olen möödunud. 23  Seejärel võtan ma oma käe ära ja sa näed mind selja tagant. Aga mu palet sa näha ei või.”+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „ma tunnen sind nimepidi”.