2. Moosese 4:1–31
4 Kuid Mooses vastas: „Aga kui nad ei usu mind ega kuula mu häält,+ vaid ütlevad: „Jehoova pole end sulle ilmutanud”?”
2 Siis küsis Jehoova temalt: „Mis sul käes on?” Mooses vastas: „Kepp.”
3 Jumal ütles: „Viska see maha.” Mooses viskaski kepi maha ja see muutus maoks+ ning ta põgenes selle eest.
4 Jehoova ütles Moosesele: „Siruta oma käsi ja haara tal sabast kinni.” Mooses sirutaski käe, haaras maost kinni ja see muutus tema käes jälle kepiks.
5 Jumal lisas: „Tee seda, et nad usuksid, et Jehoova, nende esiisade Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal,+ on end sulle ilmutanud.”+
6 Jehoova ütles: „Palun pista oma käsi põue.” Mooses pistiski käe põue. Kui ta käe välja tõmbas, kattis seda pidalitõbi, mis oli otsekui lumi.+
7 Seejärel ütles Jumal: „Pane käsi uuesti põue.” Mooses tegigi nii, ja kui ta käe põuest välja tõmbas, oli see jälle nagu ta ülejäänud ihu.
8 Jumal ütles: „Kui nad sind ei usu ega hooli esimesest imeteost, küll nad siis pööravad tähelepanu teisele.+
9 Aga kui nad ei usu neid kahte imetegu ega võta kuulda su häält, siis võta Niiluse jõest vett ja vala kuivale maale ning see muutub kuival maal vereks.”+
10 Mooses aga ütles Jehoovale: „Anna andeks, Jehoova, kuid ma pole kunagi olnud sõnaosav mees, ei varem ega ka nüüd, kui sa oma teenijaga räägid, ma olen ju kidakeelne.”+
11 Jehoova vastas: „Kes on teinud inimesele suu või kes võib teha ta kõnevõimetuks, kurdiks, nägijaks või pimedaks? Kas mitte mina, Jehoova?
12 Nüüd mine, ja mina olen sinuga, kui sa räägid, ja õpetan sulle, mida sul tuleb öelda.”+
13 Mooses aga vastas: „Anna andeks, Jehoova, kuid ma palun, saada keegi teine!”
14 Siis süttis Jehoova viha Moosese vastu ja ta ütles: „Eks ole sul vend, leviit Aaron.+ Ma tean, et ta on hea kõnemees. Ta on teel siia, et sinuga kohtuda, ja ta rõõmustab sind nähes.+
15 Räägi temaga ja pane talle sõnad suhu.+ Ma olen nii sinu kui ka temaga, kui sa räägid,+ ning ma õpetan teile, mida teha.
16 Tema räägib sinu eest rahvaga: tema on sinu eestkõneleja ja sina oled talle jumalaks*.+
17 Võta see kepp ja tee sellega imetegusid!”+
18 Mooses läks tagasi oma äia Jitro+ juurde ja ütles talle: „Ma tahaksin minna oma vendade juurde, kes on Egiptuses, et näha, kas nad on veel elus.” Jitro vastas Moosesele: „Mine rahuga.”
19 Pärast seda ütles Jehoova Moosesele Midjanis: „Mine tagasi Egiptusse, sest kõik mehed, kes tahtsid sind tappa, on surnud.”+
20 Siis võttis Mooses oma naise ja pojad, pani nad eesli selga ja asus teele Egiptusemaa poole. Samuti võttis Mooses kepi, nagu Jumal oli käskinud.
21 Jehoova ütles Moosesele: „Kui sa Egiptusse jõuad, siis tee vaarao ees kõik need imed, mille tegemiseks ma olen sulle väe andnud.+ Mina aga lasen tema südamel kalgistuda+ ja ta ei luba rahval ära minna.+
22 Ütle vaaraole: „Nii lausub Jehoova: „Iisrael on minu poeg, mu esmasündinu.+
23 Ma ütlen sulle: lase mu pojal minna, et ta võiks mind teenida. Aga kui sa keeldud, siis tapan ma sinu poja, su esmasündinu.”””+
24 Aga kui nad teel olid ja ööbimiskohas viibisid, tuli Jehoova*+ tema juurde ja tahtis teda surmata.+
25 Aga Sippora+ võttis ränikivist noa, lõikas ära oma poja eesnaha ja lasi sel puutuda ingli jalgu ning ütles: „Sest sa oled mu verepeigmees.”
26 Siis jättis Jumal ta rahule. Tol korral ütles Sippora „verepeigmees” ümberlõikamise pärast.
27 Jehoova ütles Aaronile: „Mine kõrbesse Moosesele vastu.”+ Ta läkski ja kohtus Moosesega Jumala mäe juures+ ning tervitas teda suudlusega.
28 Siis jutustas Mooses Aaronile kõigest, mida oli talle rääkinud Jehoova, kes oli ta läkitanud.+ Samuti rääkis Mooses kõigist imetegudest, mida Jumal oli käskinud tal teha.+
29 Seejärel läksid Mooses ja Aaron ning kogusid kokku kõik Iisraeli vanemad.+
30 Aaron rääkis neile edasi kõik sõnad, mis Jehoova oli Moosesele öelnud, ja too tegi rahva silme all imetegusid.+
31 Ja rahvas uskus.+ Kui nad kuulsid, et Jehoova oli iisraellaste pärast muret tundnud+ ja näinud nende viletsust,+ laskusid nad põlvili ja kummardasid silmili maha.
