2. Saamueli 12:1–31
12 Siis saatis Jehoova Taaveti juurde Naatani.+ See tuli+ ja rääkis Taavetile: „Ühes linnas elas kaks meest, üks oli rikas, teine vaene.
2 Rikkal oli väga palju lambaid ja veiseid,+
3 vaesel aga ainult üks utetalleke, kelle ta oli endale ostnud.+ Ta hoolitses talle eest ja see kasvas üles koos tema ja ta poegadega. Talleke sõi tema kasinaid palukesi, jõi tema karikast, magas ta kaisus ja oli talle nagu tütar.
4 Siis tuli rikkale mehele külaline, ent ta ei valmistanud rändurile süüa mitte oma lammastest ega veistest, vaid võttis vaese mehe utetalle ja valmistas sellest külalisele roa.”+
5 Seda kuuldes sai Taavet tolle mehe peale tulivihaseks ja ütles Naatanile: „Nii tõesti, kui Jehoova elab,+ see mees on surmalaps!
6 Sellise julmuse pärast peab ta tasuma utetalle eest neljakordselt!”+
7 Naatan vastas Taavetile: „See mees oled sina! Nii ütleb Iisraeli Jumal Jehoova: „Mina võidsin su Iisraeli kuningaks+ ja päästsin su Sauli käest.+
8 Ma andsin sulle su isanda vara+ ja su käte vahele su isanda naised,+ samuti andsin ma sulle Iisraeli ja Juuda soo.+ Ja kui seda oli vähe, oleksin ma võinud sinu heaks veel rohkemgi teha.+
9 Miks sa siis põlgasid Jehoova sõna ja tegid tema silmis kurja? Sa lõid mõõgaga maha hett Uurija.+ Ja kui sa olid ta ammonlaste mõõgaga tapnud,+ võtsid sa endale tema naise.+
10 Kuna sa oled mind põlanud ja võtnud endale hett Uurija naise, ei lahku mõõk su soost mitte kunagi.”+
11 Nii ütleb Jehoova: „Ma toon sulle õnnetuse su omast soost.+ Ma võtan su naised su enda silme all ja annan nad teisele,+ kes magab nendega päise päeva ajal.+
12 Kui sina tegid kõike seda salajas,+ siis mina teen seda terve Iisraeli ees päise päeva ajal.””
13 Selle peale ütles Taavet Naatanile: „Ma olen Jehoova vastu pattu teinud.”+ Naatan vastas Taavetile: „Jehoova annab su patu sulle andeks,+ sa ei sure.+
14 Ent kuna sa oled olnud Jehoova vastu äärmiselt lugupidamatu, siis poeg, kes sulle äsja sündis, sureb.”
15 Seejärel läks Naatan oma majja.
Siis Jehoova tegi nii, et laps, kelle Uurija naine oli Taavetile ilmale toonud, jäi haigeks.
16 Taavet hakkas poisi pärast Jumalat paluma. Ta alustas ranget paastu, läks oma tuppa ja lamas terve öö põrandal.+
17 Tema kojavanemad püüdsid teda maast üles tõsta, kuid ta ei tõusnud ega söönud koos nendega.
18 Seitsmendal päeval laps suri. Taaveti sulased kartsid talle öelda, et laps on surnud, ja rääkisid omavahel: „Kui laps veel elus oli, siis me rääkisime temaga, kuid ta ei kuulanud meid. Kuidas me nüüd talle ütleme, et laps on surnud? Ta võib endale kahju teha.”
19 Kui Taavet nägi, et ta sulased omavahel sosistavad, sai ta aru, et laps on surnud. Taavet küsis sulastelt: „Kas laps on surnud?” Nad vastasid: „Jah, ta on surnud.”
20 Siis Taavet tõusis maast, pesi end, võidis end õliga,+ vahetas riided, läks Jehoova kotta+ ja langes silmili maha. Pärast seda tuli ta oma kotta ning palus, et talle toodaks süüa, ja ta sõi.
21 Sulased küsisid temalt: „Miks sa küll nii teed? Kui laps oli elus, paastusid ja nutsid sa tema pärast, aga kui ta suri, tõusid sa ja hakkasid sööma!”
22 Ta vastas neile: „Kui laps veel elas, ma paastusin+ ja nutsin, sest ma mõtlesin: „Kes teab, ehk on Jehoova mu vastu armuline ja jätab lapse ellu?”+
23 Ent miks paastuda nüüd, kui ta on surnud? Kas ma saan ta tagasi tuua?+ Mina lähen küll tema juurde,+ kuid tema minu juurde tagasi ei tule.”+
24 Taavet lohutas oma naist Batsebat.+ Ja ta heitis tema juurde ning aja möödudes tõi Batseba ilmale poja, kellele pandi nimeks Saalomon*.+ Jehoova armastas poissi+
25 ja Jehoova saatis prohvet Naatani+ kaudu sõna, et kuna ta poissi armastab, pandagu sellele nimeks Jedidja*.
26 Joab aga võitles sel ajal ammonlaste+ Rabba+ vastu ja vallutas selle kuningalinna.+
27 Joab saatis käskjalad Taavetile ütlema: „Ma olen sõdinud Rabba+ vastu ja vallutanud veelinna*.
28 Kogu nüüd kokku ülejäänud sõjasalgad, tule selle linna vastu, löö laager üles ja valluta see. Muidu vallutan mina selle linna ja saan au endale.”
29 Taavet kogus kõik sõjasalgad kokku ja läks Rabbasse. Ta sõdis selle vastu ning vallutas selle.
30 Ta võttis Malkami* peast kuldkrooni, mis kaalus ühe talendi* ning oli kaunistatud kalliskividega, ja see pandi Taavetile pähe. Ta võttis sellest linnast ka väga palju sõjasaaki.+
31 Linnaelanikud viis ta välja ja pani nad kive saagima, töötama teravate raudriistade ja -kirvestega ning valmistama telliseid. Nii tegi ta kõigis ammonlaste linnades. Lõpuks pöördus Taavet koos kõigi sõjasalkadega tagasi Jeruusalemma.
Allmärkused
^ Nimi Saalomon tuleneb heebrea sõnast tähendusega „rahu”.
^ Nimi Jedidja tähendab „Jaahi armastatu”.
^ Arvatavasti linna veevarud.
^ Ilmselt ammonlaste ebajumal, keda nimetati ka Moolokiks ja Milkomiks.
