2. Saamueli 16:1–23
16 Kui Taavet mäelt laskus,+ tuli talle vastu Mefiboseti+ sulane Siiba,+ kellel oli kaasas kaks saduldatud eeslit ning nende seljas 200 leiba, 100 rosinapätsikest, 100 suvistest puuviljadest* pätsikest ja suur veininõu.+
2 Kuningas küsis Siibalt: „Miks sa need tõid?” Siiba vastas: „Eeslid on kuninga perele ratsutamiseks, leib ja suvised puuviljad noortele meestele kehakinnituseks ning vein väsinule kõrbes joomiseks.”+
3 Seejärel kuningas küsis: „Kus on su isanda poeg*?”+ Siiba lausus: „Ta jäi Jeruusalemma, öeldes: „Nüüd annab Iisraeli sugu mulle tagasi mu isa kuningavõimu.””+
4 Kuningas teatas: „Kõik, mis kuulus Mefibosetile, on nüüd sinu!”+ Siis ütles Siiba: „Ma kummardan su ees. Leidku ma su silmis armu, mu isand kuningas!”+
5 Kui kuningas Taavet jõudis Bahuurimisse, tuli talle seal needusi karjudes+ vastu üks mees Sauli soost, Geera poeg Simei.+
6 Ta loopis kuningas Taavetit ja tema sulaseid kividega, samuti kogu rahvast ja kõiki vägevaid mehi, kes olid kuningast paremal ja vasakul.
7 Simei needis Taavetit sõnadega: „Kao minema! Kao minema, sa veresüüga mees, sa nurjatu!
8 Jehoova tasub sulle selle eest, et sa oled valanud Sauli soo verd ja saanud tema asemel kuningaks. Nüüd annab Jehoova kuningavõimu su pojale Absalomile. Sind on tabanud õnnetus, sest su peal on veresüü!”+
9 Siis ütles Seruja poeg Abisai+ kuningale: „Miks tohib see surnud koer+ needa mu isandat kuningat?+ Las ma lähen ja raiun tal pea otsast!”+
10 Kuid kuningas vastas: „Mis see teisse puutub, Seruja pojad?+ Las ta neab mind,+ sest Jehoova on talle öelnud:+ „Nea Taavetit!” Kes tohiks siis küsida: „Miks sa seda teed?”?”
11 Siis ütles Taavet Abisaile ja kõigile oma sulastele: „Mu oma poeg, kes mulle on sündinud, püüab mu hinge,+ seda enam siis see benjaminlane.+ Jätke ta rahule, et ta võiks mind needa, sest Jehoova on käskinud tal seda teha.
12 Ehk Jehoova näeb mu viletsust+ ja vahest teeb Jehoova mulle tänase needmise asemel head.”+
13 Siis läks Taavet koos oma meestega mööda teed edasi, Simei aga kõndis temaga kohakuti mööda mäenõlva, karjus needusi+ ning loopis kive ja liiva.
14 Kuningas ja temaga koos olev rahvas jõudsid lõpuks väsinuna oma sihtkohta ja jäid sinna puhkama.
15 Aga Absalom ja kõik Iisraeli mehed olid tulnud Jeruusalemma; ka Ahitofel+ oli temaga.
16 Arklane+ Huusai,+ Taaveti sõber, tuli Absalomi juurde ja lausus: „Elagu kuningas!+ Elagu kuningas!”
17 Seepeale küsis Absalom Huusailt: „Kas selline ongi su truu armastus oma sõbra vastu? Miks sa ei läinud koos oma sõbraga?”
18 Huusai vastas: „Ma toetan seda, kelle on valinud Jehoova, see rahvas ja kõik Iisraeli mehed. Ma jään tema juurde.
19 Ja keda ma peaksingi teenima kui mitte tema poega? Nagu ma teenisin su isa, nii teenin ma ka sind!”+
20 Absalom ütles Ahitofelile: „Anna mulle nõu.+ Mida me peaksime tegema?”
21 Ahitofel vastas Absalomile: „Mine maga oma isa liignaistega,+ kelle ta jättis koda hoidma.+ Siis kuuleb kogu Iisrael, et sa oled end oma isale vastikuks teinud, ning kõik sinu toetajad saavad julgust.”
22 Absalomile püstitati katusele telk+ ning ta magas oma isa liignaistega+ kogu Iisraeli silme all.+
23 Ahitofeli nõu,+ mis ta sel ajal andis, oli otsekui Jumalalt. Nii kõrgelt hindasid Taavet ja Absalom kõiki Ahitofeli nõuandeid.
