2. Saamueli 18:1–33
18 Taavet luges ära tema juures olevad mehed ning seadis nende üle tuhande- ja sajapealikud.+
2 Kolmandiku meestest otsustas Taavet välja saata Joabi+ juhtimisel, kolmandiku Joabi venna, Seruja+ poja Abisai+ juhtimisel ja kolmandiku gatlase Ittai+ juhtimisel. Siis ütles kuningas meestele: „Mina tulen samuti teiega!”
3 Aga need vastasid: „Ära tule,+ sest kui me peame põgenema, ei hooliks nad meist, ja kui pooled meist hukkuksid, ei läheks see neile korda. Sina aga oled väärt kümmet tuhandet meest!+ Seepärast oleks parem, kui sa jääksid linna ja meile siit abi saadaksid.”
4 Kuningas kostis: „Hea küll, ma teen, nagu te ütlete.” Ja ta seisis linnaväravas, kui mehed sadade ja tuhandete kaupa linnast väljusid.
5 Siis andis kuningas Joabile, Abisaile ja Ittaile käsu: „Säästke minu pärast noort Absalomi!”+ Kõik mehed kuulsid, kui kuningas pealikele Absalomi kohta selle käsu andis.
6 Mehed läksid iisraellaste vastu ja lahing toimus Efraimi metsas.+
7 Iisraellased+ said Taaveti sulaste käest lüüa+ ning langenuid oli väga palju, 20 000 meest.
8 Lahingutegevus laienes üle kogu selle piirkonna. Mets aga neelas sel päeval rohkem inimesi kui mõõk.
9 Lõpuks sattus Absalom kokku Taaveti sulastega. Ta ratsutas muula seljas, jõudis siis põgenedes suure harulise puu alla ja jäi peadpidi okstesse kinni. Muul jooksis edasi, Absalom aga rippus seal maa ja taeva vahel.
10 Üks mees nägi seda ja teatas Joabile:+ „Ma nägin Absalomi ühe suure puu okste küljes rippumas.”
11 Joab ütles seepeale: „Kui sa teda nägid, miks sa teda siis sealsamas ei tapnud? Ma oleksin kohe rõõmuga andnud sulle selle eest 10 seeklit* hõbedat ja vöö.”
12 Mees vastas Joabile: „Kui mulle kaalutaks välja ka 1000 seeklit* hõbedat, ei tõstaks ma oma kätt kuningapoja vastu! Me ju ise kuulsime, kuidas kuningas andis sulle, Abisaile ja Ittaile käsu: „Vaadake, et Absalomiga midagi ei juhtuks!”+
13 Kui ma poleks kuuletunud ja oleksin talt elu võtnud, ei oleks see kuningale teadmata jäänud. Sina aga poleks mu kaitseks välja astunud.”
14 Aga Joab vastas: „Mul pole aega siin sinuga lobiseda!” Ta võttis kolm ora* ja torkas need Absalomile südamesse, kui too veel elusana okste küljes rippus.
15 Siis tulid kümme Joabi relvakandjat ja surmasid Absalomi.+
16 Seejärel puhus Joab sarve, et mehed lõpetaksid iisraellaste tagaajamise, ning Joabi märguande peale mehed peatusid.
17 Absalom visati metsas suurde auku ja tema peale kuhjati kõrge kivihunnik.+ Iisraellased aga põgenesid igaüks oma koju.
18 Kui Absalom veel elas, oli ta lasknud endale Kuningaorgu+ samba püstitada, öeldes: „Mul pole poega, kes mu nime edasi kannaks.”+ Ta oli pannud sellele sambale oma nime ja seda kutsutakse tänini Absalomi mälestussambaks.
19 Saadoki poeg Ahimaats+ ütles: „Las ma jooksen ja viin kuningale sõnumi, et Jehoova on mõistnud ta õigeks ja päästnud ta vaenlaste käest.”+
20 Joab aga vastas: „Sina täna sõnumit ei vii. Sa võid olla sõnumiviija mõnel muul päeval, aga mitte täna, sest surnud on kuningapoeg.”+
21 Siis ütles Joab ühele kušiidile:+ „Mine ja räägi kuningale, mida sa nägid!” Kušiit kummardas Joabi ees ja jooksis minema.
22 Seejärel ütles Saadoki poeg Ahimaats Joabile: „Saagu mis saab, ent luba ka mul joosta selle kušiidi järel!” Joab kostis: „Mu poeg, miks sa tahad minna? Sul pole ju midagi teatada.”
23 Ahimaats aga käis talle peale: „Saagu mis saab, las ma jooksen!” Joab vastas: „Eks jookse siis.” Ahimaats jooksiski mööda teed, mis läks läbi Jordani piirkonna, ja möödus lõpuks kušiidist.
24 Taavet istus sel ajal välimise ja sisemise värava+ vahel. Vahimees+ läks müüri peale värava katusele, vaatas ja nägi üht meest jooksmas.
25 Ta teatas sellest kuningale ja kuningas ütles: „Kui ta on üksi, siis on ta sõnumitooja.” Kui jooksja lähemale jõudis,
26 nägi vahimees teist meest jooksmas. Ta hõikas väravavalvurile: „Vaata, veel üks mees jookseb!” Kuningas ütles: „Ka see toob sõnumeid.”
27 Vahimees lisas: „Esimene mees jookseb nagu Saadoki poeg Ahimaats.”+ Kuningas kostis: „Tema on hea mees ja toob häid sõnumeid.”
28 Kohale jõudes hüüdis Ahimaats kuningale: „Kõik on hästi!” Siis langes ta kuninga ette silmili maha ja ütles: „Olgu õnnistatud sinu Jumal Jehoova, kes on andnud su kätte mehed, kes mässasid mu isanda kuninga vastu!”+
29 Kuningas aga küsis: „Kas noore Absalomiga on kõik korras?” Ahimaats vastas: „Kui Joab kuninga sulase ja minu, su sulase, teele saatis, nägin ma suurt segadust, kuid ma ei tea, mis seal toimus.”+
30 Kuningas ütles: „Astu kõrvale ja seisa siin.” See astuski kõrvale ja jäi ootama.
31 Siis jõudis kohale kušiit+ ja ütles: „Mu isand kuningas, mul on sulle sõnum, et täna on Jehoova õiguse jalule seadnud, päästes sind kõigi nende käest, kes su vastu mässasid!”+
32 Kuningas aga küsis temalt: „Kas noore Absalomiga on kõik korras?” Kušiit vastas: „Juhtugu mu isanda kuninga vaenlaste ja kõigi mässajatega, kes tahtsid sulle kurja teha, samamoodi, nagu juhtus selle noore mehega!”+
33 See teade vapustas kuningat. Ta läks nuttes üles katusekambrisse värava kohal ja halas: „Oh mu poeg Absalom! Mu poeg, mu poeg Absalom! Oleksin ma ise surnud sinu asemel, mu poeg Absalom, mu poeg!”+
