2. Saamueli 22:1–51

  • Taavet ülistab Jumalat (1–51)

    • „Jehoova on mu kalju” (2)

    • „Ustavale oled sa ustav” (26)

22  Päeval, mil Jehoova päästis Taaveti kõigi tema vaenlaste+ ja Sauli käest,+ pöördus Taavet Jehoova poole selle laulu sõnadega.+  Ta ütles:„Jehoova on mu kalju ja mu kindlus,+ minu päästja.+   Mu Jumal on mu kalju.+ Tema juurest otsin ma kaitset.Ta on mu kilp+ ja mu päästesarv*, mu kindel* varjupaik,+ta on mu pelgupaik+ ja päästja.+ Sina päästad mind vägivallatsejate küüsist.   Ma hüüan Jehoovat, kes väärib kiitust,ma pääsen oma vaenlaste käest.   Surmalained pekslesid mu ümber,+vääritute tulv kohutas mind.+   Ma olin mässitud surmavalla köitesse,+surmavõrgud olid võtnud mind oma haardesse.+   Kitsikuses hüüdsin ma Jehoovat,+anusin oma Jumalat.Ta kuulis mu häält oma templistja mu appihüüd jõudis ta kõrvu.+   Siis hakkas maa rappuma ja kõikuma,+taeva alused värisesid,+need vappusid edasi-tagasi, sest tema viha süttis.+   Tema sõõrmeist tõusis suitsja suust väljus neelav tuli,+temast paiskusid hõõguvad söed. 10  Tema laskudes paindus taevas,+ta jalge all oli pilkane pimedus.+ 11  Ta sõitis keerubil+ ja tuli lennates,teda nähti vaimu* tiivul.+ 12  Ta varjas end pimedusega,+mustavate vete ja tihedate pilvedega. 13  Tema ees sähvivas valguses lõõmasid tulised söed. 14  Jehoova müristas taevast,+Kõigekõrgem andis kuulda oma häält.+ 15  Ta lasi välja nooli,+ et pillutada vaenlasi,heitis välke, et ajada nad segadusse.+ 16  Meresügavused tulid nähtavale,+maa alustoed paljastusid Jehoova sõitlusest,tema sõõrmete hingusest.+ 17  Kõrgustest sirutas ta käe,ta võttis must kinni ja tõmbas mind välja vetesügavusest.+ 18  Ta päästis mu vägeva vaenlase käest,+mu vihkajate käest, kes olid minust tugevamad. 19  Nad tõusid mu vastu mu õnnetuspäeval,+kuid Jehoova oli mulle toeks. 20  Tema tõi mind turvalisse paika,+päästis mu, sest olin talle kallis.+ 21  Jehoova tasub mulle mu õigust mööda,+teeb mulle head mu käte puhtust mööda.+ 22  Ma olen ju käinud Jehoova teedel,ma pole teinud kurja, pole hüljanud oma Jumalat. 23  Kõik tema seadused+ on mu ees,tema määrustest ma ei käändu kõrvale.+ 24  Ma jään ta ees laitmatuks,+hoian patust eemale.+ 25  Tasugu Jehoova mulle mu õigust mööda,+mu puhtust mööda tema ees!+ 26  Ustavale oled sa ustav,+laitmatut kohtled laitmatult.+ 27  Puhtale oled sa puhas,+salaliku kavaldad üle*.+ 28  Sa päästad alandlikud,+kuid su silmad on ülbete vastu ja sa alandad nad.+ 29  Sina, Jehoova, oled mu lamp.+Jehoova lööb mu pimeduse särama.+ 30  Ühes sinuga võin ma rünnata röövjõuku,Jumala jõul ma hüppan üle müüri.+ 31  Jumala tee on täiuslik,+Jehoova sõnad on puhtad.+Ta on kilbiks neile, kes ta juurest varju otsivad.+ 32  Sest kes on Jumal peale Jehoova?+Kes on kalju, kui mitte meie Jumal?+ 33  Jumal on mu kindlus,+tema teeb mu tee tasaseks.+ 34  Ta teeb mu jalad väledaks kui hirvel,paneb mind seisma kõrgendikele.+ 35  Ta õpetab mu käsi sõdima,mu käsivarred painutavad vaskvibu. 36  Sa annad mulle oma päästekilbi,su alandlikkus teeb mind suureks.+ 37  Sa laiendad tee mu sammudele,mu jalg ei libastu.+ 38  Ma jälitan oma vaenlasi ja surman nad.Ei pöördu ma tagasi enne, kui olen nad minema pühkinud. 39  Ma pühin nad minema ja purustan nad, et nad enam ei tõuseks,+nad langevad mu jalge alla. 40  Sa annad mulle jõu sõdida,+paiskad vastased maha mu ees.+ 41  Sa sunnid mu vaenlased taanduma,+ma teen lõpu oma vihameestele.+ 42  Nad hüüavad appi, kuid päästjat ei ole,hüüavad Jehoovat, aga ta ei vasta neile.+ 43  Ma pihustan nad tolmuks,põrmustan nad ja tallan neid nagu tänavapori. 44  Sa päästad mind mu rahva etteheidetest,+sa kaitsed mind, et saaksin rahvastele peaks.+Siis teenib mind rahvas, keda ma varem ei tundnud.+ 45  Võõramaalased lömitavad mu ees,+kuuldused minust panevad neid mulle kuuletuma. 46  Võõramaalased kaotavad julguse,tulevad värisedes oma kindlustest. 47  Jehoova on elav! Olgu kiidetud mu kalju!+Olgu ülistatud mu Jumal, mu päästekalju!+ 48  Jumal maksab mu eest kätte,+alistab mulle rahvad.+ 49  Ta päästab mind vaenlaste käest.Sa tõstad mind kõrgemale+ mu vastastest,vabastad mind vägivallatseja küüsist.+ 50  Seepärast tänan ma sind rahvaste seas, Jehoova,+ja laulan kiitust su nimele*.+ 51  Ta päästab võimsalt oma kuninga,+osutab truud armastust oma võitule,Taavetile ja tema järglastele igavesti.”+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „võimas päästja”. Sõna „sarv” kasutatakse Piiblis sageli jõu või võimu sümbolina.
Võib tõlkida ka „kõrge”.
Võib tõlkida ka „tuule”.
Teine võimalik tähendus: „salalikuga käitud sa justkui rumal”; st Jumala käitumine tundub salalikele rumal.
Võib tõlkida ka „kiidan pillimänguga su nime”.