2. Saamueli 3:1–39
3 Sõda Sauli soo ja Taaveti soo vahel venis pikale. Taavet sai üha vägevamaks,+ ent Sauli sugu jäi järjest nõrgemaks.+
2 Hebronis sündisid Taavetile pojad:+ esmasündinu Amnon,+ jisreellanna Ahinoami+ poeg;
3 teine Kileab, karmellase Naabali lese Abigaili+ poeg; kolmas Absalom,+ Gesuri kuninga Talmai+ tütre Maaka poeg;
4 neljas Adonija,+ Haggiti poeg; viies Sefatja, Abitali poeg;
5 kuues Jitream, Taaveti naise Egla poeg. Need sündisid Taavetile Hebronis.
6 Samal ajal kui Sauli ja Taaveti sugu omavahel sõdisid, tugevdas Abner+ oma võimu Sauli suguvõsas.
7 Saulil oli olnud liignaine Rispa,+ Ajja tütar. Iisboset+ küsis Abnerilt: „Miks sa magasid mu isa liignaisega?”+
8 Abner sai Iisboseti sõnade peale väga vihaseks ja vastas: „Kas ma olen mingi Juuda koerapea? Truust armastusest sinu isa Sauli soo, tema vendade ja sõprade vastu pole ma sind siiani Taavetile välja andnud. Ja sina tuled mind süüdistama mingis patus naisega!
9 Jumal tehku minuga ükskõik mida, kui ma ei tee Taavetile seda, mida Jehoova talle vandus,+ kui ütles,
10 et kuningriik võetakse Sauli soolt ära ning Taaveti troon seatakse Iisraeli ja Juuda üle Daanist Beer-Sebani.”+
11 Selle peale ei suutnud Iisboset Abnerile sõnagi vastata, sest ta kartis teda.+
12 Abner saatis viivitamata käskjalad Taavetile ütlema: „Kellele see maa kuulub? Tee minuga leping ja ma teen kõik endast oleneva, et terve Iisrael sinu poole võita.”+
13 Taavet vastas: „Hästi, ma teen sinuga lepingu. Kuid ainult sel tingimusel: sa ei saa näha mu palet enne, kui oled toonud minu juurde Sauli tütre Miikali.”+
14 Siis saatis Taavet käskjalad Sauli pojale Iisbosetile+ ütlema: „Anna mulle mu naine Miikal, kelle ma kihlasin endale 100 vilisti eesnaha eest.”+
15 Iisboset lasigi Miikali tema mehelt, Laisi pojalt Paltielilt,+ ära võtta.
16 Mees läks nuttes temaga kaasa kuni Bahuurimini.+ Siis käskis Abner tal tagasi minna ja ta läks.
17 Vahepeal oli Abner Iisraeli vanematele sellise sõnumi saatnud: „Te olete juba mõnda aega tahtnud, et Taavet saaks teie kuningaks.
18 Tegutsege nüüd, sest Jehoova on Taavetile öelnud: „Ma päästan Iisraeli rahva vilistite ja kõigi vaenlaste käest oma teenija Taaveti+ kaudu.””
19 Abner rääkis ka benjaminlastega.+ Siis läks ta Hebronisse, et anda Taavetile nelja silma all teada, milles iisraellased ja kõik benjaminlased on kokku leppinud.
20 Kui Abner 20 mehega Taaveti juurde Hebronisse tuli, korraldas Taavet temale ja ta meestele pidusöögi.
21 Abner ütles Taavetile: „Luba mul minna ja koguda terve Iisrael kokku mu isanda kuninga juurde, et Iisrael sõlmiks sinuga lepingu ja sinust saaks kuningas kõige üle, mida su hing ihkab.” Taavet saatiski Abneri teele ja see lahkus rahus.
22 Samal ajal tuli Joab koos Taaveti sulastega röövretkelt, kaasas suur sõjasaak. Abner ei olnud enam Taaveti juures Hebronis, sest Taavet oli ta rahus teele saatnud.
23 Kui Joab+ oma sõjaväega kohale jõudis, teatati talle: „Neeri+ poeg Abner+ tuli kuninga juurde, kuningas aga saatis ta ära ja ta läks rahus.”
24 Joab läks kuninga ette ja ütles: „Mida sa oled teinud! Abner tuli sinu juurde! Miks sa lubasid tal vabalt ära minna?
25 Sa ju tunned Neeri poega Abnerit! Ta tuli sind üle kavaldama ja uurima välja kõiki su plaane ja tegemisi.”
26 Siis läks Joab Taaveti juurest ära ja saatis käskjalad Abnerit tagasi kutsuma. Need pöördusid koos temaga tagasi Sira veemahuti juurest. Taavet aga ei teadnud sellest midagi.
27 Kui Abner Hebronisse+ jõudis, kutsus Joab ta kõrvale väravavõlvi alla, et temaga omavahel rääkida. Seal aga torkas Joab talle kõhtu, sest too oli tapnud tema venna Asaeli,+ ning Abner suri.+
28 Kui Taavet sellest kuulis, ütles ta: „Jehoova teab, et minul ja mu kuningriigil ei ole Neeri poja Abneri surma pärast veresüüd.+
29 Tulgu see Joabi ja kogu tema isa soo peale!+ Olgu Joabi järglaste hulgas alati voolusega+ mehi, pidalitõbiseid,+ ketravaid mehi,* mõõgaga tapetuid ja näljaseid!”+
30 Niisiis tapsid Joab ja tema vend Abisai+ Abneri,+ sest Abner oli surmanud nende venna Asaeli Gibeoni tapluses.+
31 Taavet ütles Joabile ja kõigile, kes olid temaga: „Käristage oma riided lõhki, pange kotiriie ümber ja nutke Abnerit taga!” Ka kuningas Taavet kõndis Abneri surnuraami järel.
32 Abner maeti Hebronisse ning kuningas nuttis valjult Abneri hauakoopa juures ja kogu rahvas nuttis koos temaga.
33 Kuningas laulis Abnerist kaebelaulu:„Kas pidi Abner surema rumala surma?
34 Su käed ei olnud seotud,su jalad polnud ahelais.Sa langesid otsekui kurjategijate käe läbi.”+Ja kogu rahvas nuttis tema pärast taas.
35 Hiljem samal päeval tuli rahvas Taavetile lohutuseks leiba pakkuma, kuid Taavet vandus: „Jumal tehku minuga ükskõik mida, kui ma söön leiba või midagi muud enne päikeseloojangut!”+
36 See meeldis rahvale, samuti kõik muu, mida kuningas tegi.
37 Kogu rahvas ja terve Iisrael sai sel päeval teada, et kuningas polnud käskinud Neeri poega Abnerit tappa.+
38 Kuningas ütles oma sulastele: „Täna on Iisraelis langenud üks suur pealik ja vägev mees.+
39 Kuigi mind on võitud kuningaks,+ olen ma praegu nõrk, need Seruja pojad+ on aga julmad.+ Jehoova tasugu sellele, kes kurja teeb, tema kurjust mööda!”+
Allmärkused
^ Võidakse mõelda vigaseid mehi, kes pidid tegema naiste tööd.
