5. Moosese 19:1–21
19 Kui teie Jumal Jehoova hävitab need rahvad, kelle maa teie Jumal Jehoova teile annab, ja te olete nende maa enda valdusse võtnud ning nende linnadesse ja majadesse elama asunud,+
2 siis valige endale välja kolm linna keset seda maad, mille teie Jumal Jehoova teie valdusse annab.+
3 Jaotage see maa, mille teie Jumal Jehoova teile annab, kolmeks osaks ning rajage teed, mis viivad neisse linnadesse, et sinna võiks põgeneda inimesetapja.
4 Inimesetapja võib sinna põgeneda ja jääda elama juhul, kui ta on tapnud kaasinimese tahtmatult ega ole teda vihanud.+
5 Näiteks kui ta läheb oma kaaslasega metsa puid raiuma ja tõstab käe, et kirvega puud langetada, kuid kirvepea lendab varre küljest minema ja tabab tema kaaslast, nii et see sureb, siis ta põgenegu ühte neist linnadest, et jääda elama.+
6 Kui aga tee sinna linna on liiga pikk, võib veritasunõudja,+ kes teda vihahoos taga ajab, ta kätte saada ja tappa. Kuid see inimesetapja polnud surma väärt, sest ta ei vihanud tapetut.+
7 Seepärast ma käsingi teil valida endale välja kolm linna.
8 Kui teie Jumal Jehoova laiendab teie maa-ala, nagu ta vandus teie esiisadele,+ ja annab teile kogu maa, mille ta teie esiisadele tõotas anda+
9 — seda eeldusel, et te järgite ustavalt kõiki neid käske, mis ma täna teile annan, armastate oma Jumalat Jehoovat ja käite alati tema teedel+ —, siis lisage neile kolmele linnale veel kolm.+
10 Sel juhul ei valata süütut verd+ teie maal, mille teie Jumal Jehoova annab teile pärandiks, ning teie peale ei tule veresüüd.+
11 Kui aga keegi vihkab kaasinimest+ ning varitseb ja ründab teda, nii et too sureb, ning kui ta seejärel põgeneb ühte neist linnadest,
12 siis tema linna vanemad lasku ta sealt ära tuua ja andku ta veritasunõudja kätte, ning ta peab surema.+
13 Ärgu olgu teil temast kahju. Te peate kõrvaldama Iisraelist süü, mis johtub süütu vere valamisest,+ et teil läheks hästi.
14 Kui te olete saanud kätte oma pärandi sel maal, mille teie Jumal Jehoova teile annab, siis ärge nihutage naabri piirimärki+ ära sellest paigast, kuhu esivanemad on piiri seadnud.
15 Kellegi süüdistamiseks mistahes väärteos või patus ei piisa ühe tunnistaja ütlusest.+ Süüteo tõestamiseks on vaja kahe või kolme tunnistaja ütlust.+
16 Kui keegi tunnistab kuritahtlikult kellegi vastu ja süüdistab teda mõnes üleastumises,+
17 siis astugu need kaks, kelle vahel on tüli, Jehoova ette, preestrite ja neil päevil teenivate kohtumõistjate ette.+
18 Kohtumõistjad uurigu seda juhtumit põhjalikult,+ ja kui tunnistaja osutub valetunnistajaks, kuna ta on esitanud oma venna vastu valesüüdistuse,
19 siis tehke temaga samamoodi, nagu tema kavatses teha oma vennaga.+ Kõrvaldage enda keskelt kurjus!+
20 Siis teised kuulevad sellest ja hakkavad kartma ning nad ei tee teie keskel enam kunagi seesugust kurja.+
21 Ärgu olgu teil temast kahju:+ nõudke elu elu vastu, silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu.+
