5. Moosese 32:1–52

  • Moosese laul (1–47)

    • Jehoova on kalju (4)

    • Iisrael unustab oma kalju (18)

    • „Kättemaks kuulub mulle” (35)

    • „Rõõmutsege, rahvad, koos tema rahvaga” (43)

  • Mooses peab surema Nebo mäel (48–52)

32  „Kuula, taevas, ma räägin!Pane tähele, maa, mu suu sõnu!   Minu õpetus langeb kui vihm,mu sõnad nõrguvad kui kaste,nagu õrn vihmasabin rohule,nagu rohked vihmahood taimedele.   Ma kuulutan Jehoova nime.+Rääkige meie Jumala suurusest!+   Tema on kalju, tema teod on täiuslikud,+sest kõik tema teed on õiged.+Ta on ustav Jumal,+ kelles pole ülekohut,+ta on õiglane ja aus.+   Nemad aga on käitunud hukatuslikult,+nad ei ole tema lapsed, viga on neis endis.+Rikutud ja paheline on see põlvkond.+   Kas sa niimoodi kohtled Jehoovat,+sa rumal ja arutu rahvas?+Kas pole ta su isa, kes sind on loonud,+su valmistanud ja sulle aluse pannud?   Tuleta meelde ammuseid päevi,mõtle aastaile, mida nägid endised põlved.Küsi oma isalt, tema jutustab sulle,+ning eakatelt, nemad seletavad sulle.   Kui Kõigekõrgem andis rahvaile pärandi,+kui ta lahutas üksteisest Aadama pojad*,+seadis ta rahvaile piirid,+mõtles Iisraeli poegade arvule.+   Jehoova rahvas kuulub ju talle,+Jaakob on tema omand.+ 10  Ta leidis tema kõnnumaalt,tühjast ja ulguvast kõrbest.+Ta ümbritses teda kaitsvalt, hoolitses tema eest+ning hoidis teda nagu oma silmatera.+ 11  Nagu kotkas ergutab lendu oma pesakonda,hõljub poegade kohal,sirutab tiivad, võtab oma pojukesedja kannab neid hoosulgedel,+ 12  nõnda juhtis teda Jehoova üksi,+polnud ta kõrval ühtki võõrast jumalat.+ 13  Ta sõidutas teda maa kõrgendikel+ja andis talle süüa põldude saaki.+Ta toitis teda kaljust nõrguva meegaja ränikivikaljust valguva õliga, 14  veiste võiga, lammaste ja kitsede piimaganing valitud lammastega*,sikkude ja Baasani jääradeganing parima nisuga*;+sa jõid viinamarjaverest* tehtud veini. 15  Kui Jesurun* läks rasva, muutus ta mässumeelseks —sa oled rasvunud, muutunud lihavaks, läinud priskeks+ —,nii hülgas ta Jumala, kes oli ta valmistanud,+ja põlastas oma päästekaljut. 16  Nad ajasid ta raevu võõraste jumalatega,+solvasid teda oma jäledustega.+ 17  Nad ei ohverdanud mitte Jumalale, vaid deemonitele,+jumalatele, keda nad ei tundnud,uutele, äsja siginenud jumalatele,kes olid teie esiisadele tundmatud. 18  Sa unustasid kalju,+ oma isa,ega mäletanud Jumalat, kes oli su ilmale toonud.+ 19  Kui Jehoova seda nägi, siis ta hülgas nad,+sest ta pojad ja tütred vihastasid teda. 20  Ja ta ütles: „Ma varjan nende eest oma palet,+vaatan, mis neist saab,sest nad on paheline põlvkond,+pojad, kelles pole ustavust.+ 21  Nad ajasid mu raevu nendega, mis polegi jumalad,+solvasid mind oma tühiste ebajumalatega.+Seepärast teen mina nad kiivaks nendega, kes polegi rahvas,+solvan neid arutu rahvaga.+ 22  Mu viha on süüdanud tule,+mis ulatub surmavalla* sügavusteni.+See neelab maa ja selle saagining paneb leegitsema mägede alused. 23  Ma kallan nad üle õnnetustega,lasen nende pihta kõik oma nooled. 24  Neid kurnab nälg,+neid õgib palavik ja neelab häving.+Ma saadan nende kallale kiskjate hambad+ja põrmus roomajate mürgi. 25  Väljas laastab neid mõõk,+sees kabuhirm,+võttes neilt noormehe ja neitsi,imiku ühes hallpeaga.+ 26  Ma olin juba ütlemas: „Ma pillutan nad laiali,mälestuski neist ununeb inimlaste seas”, 27  aga ma kartsin vaenlase pilget,+vastaste vääritimõistmist,+mis paneks nad ütlema: „Meie oma käsi tõi meile võidu,+mitte Jehoova ei teinud kõike seda.” 28  See on ju arutu* rahvas,nad ei mõista midagi.+ 29  Oleksid nad ometi targad!+ Siis nad juurdleksid selle üle,+mõtleksid oma lõpule.+ 30  Kuidas võib üks ajada taga tuhandetja kaks panna pagema kümme tuhat?+See võib olla nii vaid siis, kui nende kalju on nad maha müünud,+kui Jehoova on neist loobunud.” 31  Meie vaenlaste kalju pole selline nagu meie kalju,+ka nad ise on sellest aru saanud.+ 32  „Nende viinapuu on Soodoma viinapuustja Gomorra astangutelt.+Nende viinamarjad on mürgisedja nende kobarad kibedad.+ 33  Nende vein on madude mürk,kobrade halastamatu mürk. 34  Eks ole see kõik minu juures tallel,pitseriga suletud mu varaaita?+ 35  Kättemaks kuulub mulle, samuti karistus,+sel määratud ajal, kui nende jalg libastub.+Nende õnnetuspäev on ju lähedalja mis ootab neid ees, tuleb kiiresti.” 36  Jehoova mõistab kohut oma rahva üle,+tal hakkab kahju oma teenijatest,+kui ta näeb, et nende jõud on otsakorralning järel on vaid abitud ja nõrgad. 37  Siis ta ütleb: „Kus on nende jumalad+ —kalju, kelle juurest nad varju otsisid —, 38  kes sõid nende tapaohvrite rasva*,jõid nende joogiohvrite veini?+Tõusku nad ja aidaku teid!Saagu neist teie varjupaik! 39  Mõistke nüüd, et mina olen Jumal,+pole teisi jumalaid peale minu!+Mina surman ja mina teen elavaks,+mina haavan+ ja mina teen terveks,+pole kedagi, kes päästaks minu käest.+ 40  Ma tõstan oma käe taeva pooleja vannun: „Nii tõesti, kui ma elan igavesti.”+ 41  Kui ma olen teritanud oma helkiva mõõgaja mu käsi tõuseb kohut mõistma,+siis maksan ma kätte oma vastastele+ja toon karistuse oma vihavaenlastele. 42  Ma joodan oma nooled purju verestja mu mõõk saab söönuks lihast,mahalöödute ja vangide verest,vaenlase juhtide peadest.” 43  Rõõmutsege, rahvad, koos tema rahvaga,+sest ta maksab kätte oma teenijate vere eest,+tasub oma vastastele,+toimetab lepitust oma rahva maa eest*.” 44  Mooses tuli koos Nuuni poja Hoseaga*+ ja kandis rahvale ette terve selle laulu sõnad.+ 45  Kui Mooses oli kogu Iisraelile kõik need sõnad edasi andnud, 46  ütles ta neile: „Talletage oma südames kõik need hoiatussõnad, mis te täna kuulsite,+ et võiksite õpetada oma poegi hoolsalt järgima kõiki selle seaduse sõnu,+ 47  sest need ei ole tühised sõnad, vaid neist sõltub teie elu+ ja tänu neile te võite kaua elada sel maal, mille te võtate teisel pool Jordanit oma valdusse.” 48  Selsamal päeval ütles Jehoova Moosesele: 49  „Mine üles Abarimi mäestikku,+ Nebo mäele,+ mis on Moabimaal Jeeriko vastas, ja vaata Kaananimaad, mille ma annan iisraellastele.+ 50  Sa sured sellel mäel ja lähed puhkama oma rahva juurde, nagu su vend Aaron suri Hoori mäel+ ja läks puhkama oma rahva juurde, 51  sest te olite iisraellaste seas minu vastu truudusetud Meriba vee+ juures Kaadeses Sini kõrbes ega pidanud mind pühaks Iisraeli rahva ees.+ 52  Sa küll näed seda maad kaugelt, aga sa ise ei lähe sellele maale, mille ma annan Iisraeli rahvale.”+

Allmärkused

Teine võimalik tähendus: „inimsoo”.
Sõna-sõnalt „lammaste rasvaga”.
Sõna-sõnalt „nisu neerurasvaga”.
Võib tõlkida ka „viinamarjamahlast”.
Nimi Jesurun tähendab „ausameelne”; Iisraeli rahva austav nimi.
Sümboolne paik, kus inimesed magavad surmaund. (Vt „Sõnaseletusi”.)
Teine võimalik tähendus: „nõuannetele kurt”.
St nende parimaid ohvreid.
Võib tõlkida ka „puhastab oma rahva maa”.
Nimi Hosea on Hoosaja lühivorm, mis tähendab „Jaah on päästnud”, „Jaahi vabastatud”; Joosua algne nimi.