Kohtumõistjate 11:1–40
11 Gileadlane Jefta+ oli vapper sõjamees. Ta oli prostituudi poeg ja tema isa oli Gilead.
2 Aga ka Gileadi naine sünnitas oma mehele poegi. Kui selle naise pojad suureks said, ajasid nad Jefta ära ja ütlesid talle: „Sina ei saa pärandit meie isa peres, sest sa oled teise naise poeg.”
3 Siis Jefta põgenes oma vendade eest ja asus elama Toobimaale. Jefta juurde kogunes jõude olevaid mehi ning need tegid koos temaga röövretki.
4 Mõne aja pärast alustasid ammonlased Iisraeli vastu sõda.+
5 Kui siis ammonlased Iisraeli vastu tulid, läksid Gileadi vanemad sedamaid Jeftat Toobimaalt tagasi tooma.
6 Nad ütlesid Jeftale: „Tule ja hakka meie väepealikuks, et saaksime ammonlaste vastu võidelda.”
7 Aga Jefta ütles Gileadi vanematele: „Kas te mitte ei vihanud mind nii väga, et ajasite mu isamajast ära?+ Miks tulete minu juurde nüüd, kui teil on häda käes?”
8 Gileadi vanemad vastasid Jeftale: „Me tulime sinu juurde selleks, et sa tuleksid koos meiega ja võitleksid ammonlaste vastu ning saaksid kõigi gileadlaste peameheks.”+
9 Jefta ütles Gileadi vanematele: „Kui te viite mind tagasi, et võitleksin ammonlaste vastu, ja Jehoova annab nad minu kätte, siis saab minust tõesti teie peamees.”
10 Gileadi vanemad kostsid Jeftale: „Jehoova olgu tunnistajaks meie vahel, kui me ei tee sinu sõna kohaselt!”
11 Jefta läkski Gileadi vanematega kaasa ning rahvas pani ta endale peameheks ja väepealikuks. Mispas+ kordas Jefta oma sõnu ka Jehoovale.
12 Siis saatis Jefta käskjalad ammonlaste+ kuningale ütlema: „Mis on sul minu vastu, et oled tulnud mu maad ründama?”
13 Ammonlaste kuningas vastas Jefta käskjalgadele: „Ma tulin sellepärast, et Iisrael võttis Egiptusest tulles ära minu maa+ Arnonist+ kuni Jabboki ja Jordanini.+ Anna see nüüd heaga tagasi!”
14 Aga Jefta saatis käskjalad ammonlaste kuninga juurde tagasi
15 järgmise sõnumiga:
„Nii ütleb Jefta: „Iisrael pole võtnud moabiitide+ ega ammonlaste maad.+
16 Kui Iisrael Egiptusest välja tuli, läks ta läbi kõrbe kuni Punase mereni+ ja jõudis Kaadesesse.+
17 Siis saatis Iisrael käskjalad Edomi+ kuningale ütlema: „Luba meil palun oma maast läbi minna”, kuid Edomi kuningas ei võtnud seda kuulda. Iisrael saatis käskjalad ka Moabi+ kuninga juurde, aga temagi ei nõustunud. Nii jäi Iisrael Kaadesesse.+
18 Läbi kõrbe rännates läksid iisraellased ümber Edomimaa+ ja Moabimaa. Nad möödusid Moabimaast ida poolt+ ning jäid laagrisse Arnoni piirkonda. Nad ei ületanud Moabi piiri,+ milleks oli Arnon.
19 Seejärel saatis Iisrael käskjalad emorlaste kuninga Siihoni, Hesboni kuninga juurde. Iisrael ütles talle: „Palun luba meil minna läbi sinu maa oma sihtkohta.”+
20 Aga Siihon ei usaldanud Iisraeli ega lasknud tal oma maast läbi minna. Ta kutsus kokku kogu oma rahva ning nad asusid laagrisse Jahasesse ja sõdisid Iisraeli vastu.+
21 Siis andis Iisraeli Jumal Jehoova Siihoni ja kogu tema rahva Iisraeli kätte, nii et Iisrael alistas nad ja võttis oma valdusse kogu emorlaste maa.+
22 Nii võtsid iisraellased oma valdusse kogu emorlaste maa Arnonist kuni Jabbokini ja kõrbest kuni Jordanini.+
23 Iisraeli Jumal Jehoova oli see, kes ajas emorlased oma rahva Iisraeli eest ära,+ ja nüüd tahad sina Iisraeli ära ajada!
24 Kas ei kuulu sulle kõik see, mis su jumal Kemos+ sulle annab? Nii ajame ka meie ära igaühe, kelle meie Jumal Jehoova meie eest ära ajab.+
25 Kas sina oled parem kui Sippori poeg Baalak,+ Moabi kuningas? Kas tema võitles kunagi iisraellastega või sõdis nendega?
26 Juba 300 aastat on Iisrael elanud Hesbonis ja selle tütarlinnades,+ Aroeris ja selle tütarlinnades ning kõigis Arnoni kallastel olevates linnades. Miks sa siis pole neid selle aja jooksul tagasi võtnud?+
27 Mina ei ole sinu vastu pattu teinud, sina aga teed mind rünnates ülekohut. Mõistku kohtumõistja Jehoova+ täna õigust iisraellaste ja ammonlaste vahel!””
28 Aga ammonlaste kuningas ei võtnud Jefta sõnumit kuulda.
29 Siis tuli Jefta peale Jehoova vaim+ ja ta läks läbi Gileadi ja Manasse Gileadi Mispesse+ ja sealt edasi ammonlaste juurde.
30 Seejärel andis Jefta Jehoovale tõotuse:+ „Kui sa annad ammonlased minu kätte,
31 siis kes tahes mu majast mulle vastu tuleb, kui ma ammonlaste juurest rahuga tagasi pöördun, kuulugu Jehoovale,+ ja ma annan ta otsekui põletusohvriks.”+
32 Jefta läkski ammonlaste vastu võitlema ja Jehoova andis nad tema kätte.
33 Ta lõi neid maha Aroerist kuni Minnitini — 20 linnas — ja kuni Aabel-Keramimini, nii et need kandsid ränki kaotusi. Nõnda alistati ammonlased iisraellaste ees.
34 Viimaks jõudis Jefta koju Mispasse.+ Seal tuli talle tamburiini mängides ja tantsides vastu tema tütar. See aga oli tema ainus laps. Peale tema polnud tal ei poega ega tütart.
35 Kui Jefta oma tütart nägi, rebis ta oma riided lõhki ja ütles: „Oh häda, mu tütar! Sa murrad mu südame, sest just sinu pean ma ära saatma. Ma andsin Jehoovale tõotuse ega saa seda enam tagasi võtta.”+
36 Aga tütar vastas talle: „Mu isa, kui sa andsid Jehoovale tõotuse, siis tee minuga, nagu sa lubasid,+ sest Jehoova on lasknud sul kätte maksta su vaenlastele ammonlastele.”
37 Siis ütles ta isale: „Luba mul kaks kuud omaette olla ja minna koos sõbrannadega mägedesse ja nutta selle pärast, et ma neitsiks jään.”
38 Jefta vastas talle: „Hea küll, mine!” ja saatis ta kaheks kuuks ära. Tütar läks koos oma sõbrannadega mägedesse ja nuttis selle pärast, et peab neitsiks jääma.
39 Kahe kuu pärast tuli ta isa juurde tagasi ja see täitis oma tõotuse, mille ta oli tema kohta andnud.+ Jefta tütar jäigi neitsiks ning Iisraelis kujunes välja selline tava:
40 aastast aastasse, neli päeva aastas, käisid Iisraeli neiud ülistamas gileadlase Jefta tütart.
