Apostlite teod 10:1–48

  • Korneeliuse nägemus (1–8)

  • Peetruse nägemus puhastatud loomadest (9–16)

  • Peetrus läheb Korneeliuse juurde (17–33)

  • Peetrus kuulutab head sõnumit mittejuutidele (34–43)

    • „Jumal ei ole erapoolik” (34, 35)

  • Mittejuudid saavad püha vaimu ja nad ristitakse (44–48)

10  Kaisareas oli mees nimega Korneelius, kes oli üks Itaalia väesalga* sadakonnaülematest*.  Ta oli usklik ja jumalakartlik mees, samuti kogu tema majarahvas. Ta andis rahvale palju armuande ja palvetas Jumala poole.  Ühel päeval umbes üheksandal tunnil*+ nägi ta nägemuses selgesti Jumala inglit, kes tuli tema juurde ja ütles: „Korneelius!”  Korneelius vaatas teda kohkunult ja küsis: „Isand, mida sa soovid?” Ingel vastas: „Jumal on kuulnud su palveid ja näinud su armuande, ta pole neid unustanud.+  Saada nüüd mehed Joppesse ja kutsu enda juurde Siimon, keda hüütakse Peetruseks.  Ta peatub nahaparkija Siimoni juures, kelle maja on mere ääres.”  Niipea kui temaga rääkinud ingel oli lahkunud, kutsus ta oma alluvate hulgast kaks teenrit ja ühe jumalakartliku sõduri,  rääkis neile kõigest ja saatis nad Joppesse.  Järgmisel päeval, kui nad olid linna lähedale jõudnud, läks Peetrus umbes kuuendal tunnil* katusele palvetama. 10  Aga tal läks kõht väga tühjaks ja ta tahtis süüa. Kui toitu valmistati, sai ta nägemuse.+ 11  Ta nägi, et taevas on avatud ja et sealt laskub alla midagi*, mis on otsekui suur linane riie, mida nelja nurka pidi maa peale lastakse. 12  Selles oli igasuguseid neljajalgseid, roomajaid ja linde. 13  Siis ütles talle üks hääl: „Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!” 14  Aga Peetrus ütles: „Ei mingil juhul, isand, sest ma pole kunagi söönud midagi rüvedat ega ebapuhast!”+ 15  Hääl ütles talle teist korda: „Ära nimeta enam rüvedaks seda, mille Jumal on puhastanud.” 16  Nii juhtus ka kolmandat korda, ja sedamaid võeti see* üles taevasse. 17  Peetrus oli veel segaduses ja mõtles, mida tema nähtud nägemus võiks küll tähendada, kui Korneeliuse saadetud mehed pärisid, kus on Siimoni maja, ja tulid selle värava taha.+ 18  Nad hõikasid ja küsisid, kas Siimon, keda hüütakse Peetruseks, peatub seal. 19  Kui Peetrus alles nägemuse üle aru pidas, ütles püha vaim:+ „Kolm meest otsivad sind. 20  Tõuse, mine alla ja mine kõhklemata nendega kaasa, sest mina olen nad saatnud.” 21  Siis Peetrus läks alla meeste juurde ja ütles: „Mina olengi see, keda te otsite. Miks te tulite?” 22  Nad vastasid: „Sadakonnaülem Korneelius,+ õiglane ja jumalakartlik mees, kellel on hea maine kogu juudi rahva seas, sai püha ingli kaudu Jumalalt korralduse kutsuda sind oma majja ja kuulata, mis sul on öelda.” 23  Seepeale kutsus ta nad sisse ja võõrustas neid. Järgmisel päeval lahkus Peetrus koos nendega ja mõned vennad Joppest läksid temaga kaasa. 24  Päev hiljem jõudis ta Kaisareasse. Korneelius juba ootas neid ning oli kokku kutsunud oma sugulased ja lähimad sõbrad. 25  Kui Peetrus kohale jõudis, läks Korneelius talle vastu, langes põlvili tema jalge ette ja kummardas ta ees. 26  Aga Peetrus tõstis ta püsti, öeldes: „Tõuse üles! Minagi olen ju vaid inimene.”+ 27  Temaga vesteldes läks Peetrus sisse ja nägi, et palju inimesi on kokku tulnud. 28  Ta ütles neile: „Te teate, et juudil pole lubatud läbi käia teisest rahvusest inimesega ega minna tema juurde.+ Ent Jumal on mulle näidanud, et ma ei tohi pidada ühtki inimest rüvedaks ega ebapuhtaks.+ 29  Nii ma siis tulin vastuvaidlemata, kui mind kutsuti. Seepärast ma küsin, miks te mind kutsusite.” 30  Korneelius vastas: „Neli päeva tagasi selsamal üheksandal tunnil* palvetasin ma oma majas. Ühtäkki nägin ma enda ees seismas säravas rüüs meest, 31  kes ütles: „Korneelius, Jumal on kuulnud sinu palvet ja tal on meeles sinu armuannid. 32  Saada sõna Joppesse ja kutsu Siimon, keda hüütakse Peetruseks. Ta peatub nahaparkija Siimoni majas mere ääres.”+ 33  Ma lasin kohe sind kutsuda ja sa olidki lahkesti nõus tulema. Nüüd me oleme kõik siin Jumala ees, et kuulda, mida Jehoova on käskinud sul öelda.” 34  Seepeale kostis Peetrus: „Nüüd ma tõepoolest mõistan, et Jumal ei ole erapoolik,+ 35  vaid iga rahva hulgast on talle meelepärane see, kes on jumalakartlik ja teeb, mis on õige.+ 36  Ta saatis Iisraeli poegadele hea sõnumi rahust,+ mis on võimalik tänu Jeesus Kristusele, kes on kõikide isand.+ 37  Te teate, millest Johannese kuulutatud ristimise järel räägiti kõigepealt Galileas+ ja seejärel üle kogu Juudamaa. 38  See puudutab Naatsaretist pärit Jeesust: kuidas Jumal võidis ta püha vaimuga+ ja andis talle väe ning kuidas ta käis maa läbi, tegi head ja tervendas kõiki, keda Kurat rõhus,+ sest Jumal oli temaga.+ 39  Meie oleme selle kõige tunnistajad, mida ta tegi juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga tapsid ta, lüües ta postile. 40  Jumal äratas ta kolmandal päeval üles+ ja lasi inimestel teda näha, 41  mitte küll kõigil, vaid Jumala poolt varem valitud tunnistajatel, meil, kes me sõime ja jõime koos temaga pärast seda, kui ta oli surnuist üles äratatud.+ 42  Samuti käskis ta meil oma rahvale kuulutada ja põhjalikult* tunnistust anda,+ et tema on see, kelle Jumal on seadnud kohtumõistjaks elavate ja surnute üle.+ 43  Kõik prohvetid kinnitavad,+ et igaüks, kes temasse usub, saab tema nime kaudu patud andeks.”+ 44  Kui Peetrus alles rääkis, tuli püha vaim kõigi peale, kes seda sõnumit kuulsid.+ 45  Ja ümberlõigatud usklikke, kes olid Peetrusega kaasa tulnud, valdas hämmastus, sest püha vaim, Jumala kink, valati ka nende peale, kes polnud juudid, 46  ning nad kuulsid neid rääkimas võõraid keeli ja ülistamas Jumalat.+ Siis ütles Peetrus: 47  „Kas keegi saab keelata vees ristimast+ neid, kes on saanud püha vaimu nagu meie?” 48  Siis andis ta käsu ristida nad Jeesus Kristuse nimesse.+ Seejärel palusid nad tal mõneks päevaks nende juurde jääda.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „kohordi”, Rooma sõjaväe 600-meheline väesalk.
Võib tõlkida ka „tsentuuriotest”, saja sõduri ülemad Rooma sõjaväes.
Umbes kell 15.
Umbes kell 12 päeval.
Sõna-sõnalt „mingi anum”.
Sõna-sõnalt „anum”.
Umbes kell 15.
Võib tõlkida ka „laialdaselt”.