Apostlite teod 13:1–52

  • Barnabas ja Saulus saadetakse misjonitööle (1–3)

  • Teenistus Küprosel (4–12)

  • Pauluse kõne Pisiidia Antiookias (13–41)

  • Prohvetlik käsk pöörduda mittejuutide poole (42–52)

13  Antiookia koguduses olid prohvetid ja õpetajad:+ Barnabas, Simeon, keda hüüti Nigeriks*, Luukius Küreenest, Manaeen, kes oli hariduse saanud koos valitseja* Herodesega*, ja Saulus. 2  Kui nad siis Jehoovat teenisid ja paastusid, ütles püha vaim: „Eraldage mulle Barnabas ja Saulus,+ et nad võiksid teha tööd, milleks ma olen nad valinud.”+ 3  Pärast paastumist ja palvetamist panid nad käed nende peale ning saatsid nad teele. 4  Niisiis läksid need mehed, kelle püha vaim oli teele saatnud, alla Seleukeiasse ja purjetasid sealt Küprosele. 5  Kui nad jõudsid Salamisesse, hakkasid nad juutide sünagoogides Jumala sõna kuulutama. Neil oli abiliseks kaasas Johannes.+ 6  Kui nad olid kogu saare kuni Pafoseni läbi käinud, kohtasid nad üht juudi meest nimega Barjeesus, kes oli nõid ja valeprohvet. 7  Ta oli koos prokonsul* Sergius Paulusega, kes oli tark mees. Prokonsul kutsus Barnabase ja Sauluse enda juurde, sest ta soovis väga kuulda Jumala sõna. 8  Nõid Elümas* (tema nimi tähendabki nõida) asus neile aga vastu töötama, et prokonsul ei hakkaks Isandasse uskuma. 9  Kuid Saulus, keda hüütakse ka Pauluseks, sai täis püha vaimu, vaatas talle teraselt otsa 10  ja ütles: „Oh sind, kes sa oled täis igasugust pettust ja alatust! Sa Kuradi poeg,+ kõige õige vaenlane, kas sa kord juba ei lõpeta Jehoova sirgete teede väänamist? 11  Jehoova käsi tuleb sinu peale ja sa jääd pimedaks ega näe mõnda aega päikesevalgust.” Otsekohe langeski tema silmadele paks udu ja pimedus ning ta käis ringi, otsides kedagi, kes teda kättpidi talutaks. 12  Kui prokonsul nägi, mis oli juhtunud, hakkas ta Isandasse uskuma, sest ta oli Jehoova õpetusest hämmastunud. 13  Paulus läks koos oma kaaslastega Pafosest merele ja nad jõudsid Pergesse Pamfüülias, kuid Johannes+ lahkus neist ja pöördus tagasi Jeruusalemma.+ 14  Nemad aga läksid Pergest edasi ja jõudsid Pisiidia Antiookiasse. Läinud hingamispäeval sünagoogi,+ võtsid nad istet. 15  Pärast seda, kui oli loetud Moosese seadust+ ja prohvetiraamatuid*, saatsid sünagoogi ülemad neile sõna: „Mehed, vennad, kui teil on rahvale midagi innustavat öelda, siis öelge.” 16  Seepeale tõusis Paulus püsti, viipas käega ja ütles: „Iisraeli mehed ja teie, kes kardate Jumalat, kuulake! 17  Iisraeli rahva Jumal valis meie esiisad välja ja ta ülendas iisraellased, kui nad võõrana Egiptusemaal elasid, ning tõi nad sealt välja ülestõstetud käsivarrega.+ 18  Umbes 40 aastat talus ta neid kõrbes.+ 19  Kui ta oli hävitanud seitse Kaananimaa rahvast, jagas ta nende rahvaste maa neile pärandiks.+ 20  Kõik see toimus umbes 450 aasta jooksul. Pärast seda andis ta neile kohtumõistjaid kuni prohvet Saamueli ajani.+ 21  Seejärel nõudsid nad endale kuningat+ ja Jumal andis neile Benjamini suguharust Kiisi poja Sauli,+ kes valitses 40 aastat. 22  Pärast tema tagandamist seadis ta neile kuningaks Taaveti,+ kelle kohta ta tunnistas: „Ma olen leidnud Iisai+ poja Taaveti, mehe, kes on mulle südame järele.+ Ta teeb kõik, mida ma tahan.” 23  Oma tõotuse kohaselt on Jumal andnud selle mehe järglaste hulgast Iisraelile päästja, Jeesuse.+ 24  Enne tema tulekut kuulutas Johannes kogu Iisraeli rahvale, et kahetsuse märgiks tuleb lasta end ristida.+ 25  Kuid oma elutee lõpul rääkis Johannes: „Mina ei ole see, kelleks te mind peate. Pärast mind tuleb keegi, kelle sandaalirihmugi ma pole väärt lahti tegema.”+ 26  Mehed, vennad, Aabrahami järeltulijad ja kõik teised, kes te Jumalat kardate, meile on saadetud see päästesõnum.+ 27  Jeruusalemma elanikud ja nende ülemad ei saanud küll aru, et tema on messias, ent oma kohtumõistmisega viisid nad täide prohvetiraamatute sõnad,+ mida loetakse ette igal hingamispäeval. 28  Ehkki nad ei leidnud temas midagi, mis oleks surma väärt,+ nõudsid nad Pilatuselt, et ta hukataks.+ 29  Kui nad olid teoks teinud kõik, mis tema kohta oli kirjutatud, võtsid nad ta postilt* maha ja panid hauda.+ 30  Aga Jumal äratas ta surnuist üles+ 31  ja paljude päevade jooksul ilmutas ta end neile, kes olid läinud koos temaga Galileast üles Jeruusalemma. Need annavad nüüd rahvale tema kohta tunnistust.+ 32  Niisiis me kuulutame teile head sõnumit tõotusest, mis anti meie esiisadele. 33  Jumal on selle tõotuse täielikult täide viinud meie, nende laste heaks, äratades üles Jeesuse,+ nagu on kirjutatud teises laulus: „Sina oled mu poeg, täna sai minust su isa.”+ 34  Jumal äratas tema surnuist üles, et ta keha ei peaks kunagi kõdunema, nagu ta oli ette kuulutanud: „Ma osutan teile ustavalt truud armastust, nagu ma tõotasin osutada Taavetile.”+ 35  Ka ühes teises laulus öeldakse: „Sa ei luba oma ustaval näha kõdunemist.”+ 36  Taavet täitis kogu oma elu jooksul Jumala tahet, suikus surmaunne ja läks puhkama oma esiisade juurde ning tema keha nägi kõdunemist.+ 37  Aga selle keha, kelle Jumal üles äratas, ei näinud kõdunemist.+ 38  Seepärast teadke, vennad, et me kuulutame teile pattude andekssaamist tema surma kaudu+ 39  ja et igaüks, kes usub, tunnistatakse tema kaudu süütuks kõiges selles, milles teid ei saa süütuks tunnistada Moosese seaduse alusel.+ 40  Vaadake siis, et teie peale ei tuleks see, mida on öeldud prohvetiraamatutes: 41  „Vaadake seda, te põlastajad, hämmastuge ja hukkuge, sest ma teen teie päevil teo, mida te ei usuks, isegi kui keegi teile sellest üksikasjalikult jutustaks.””+ 42  Kui nad olid väljumas, palusid inimesed neil rääkida neist asjust ka järgmisel hingamispäeval. 43  Pärast seda, kui sünagoogist oli laiali mindud, järgnesid paljud juudid ja jumalakartlikud proselüüdid Paulusele ja Barnabasele, kes kõnelesid nendega ja ergutasid neid jääma ka edaspidi Jumala armu vääriliseks.+ 44  Järgmisel hingamispäeval tuli peaaegu terve linn kokku, et kuulda Jehoova sõna. 45  Nii suurt hulka rahvast nähes muutusid mõned juudid kadedaks ning hakkasid Paulusele vastu vaidlema ja maha tegema seda, mida ta rääkis.+ 46  Paulus ja Barnabas ütlesid neile julgelt: „Jumala sõna tuli rääkida esmalt teile.+ Aga teie olete selle ära põlanud ja näitate sellega, et te ei vääri igavest elu. Seepärast me pöördume mittejuutide poole.+ 47  Jehoova on käskinud meil seda teha, öeldes: „Ma panen sind rahvastele valguseks, et sa oleksid päästeks maa äärteni.””+ 48  Kui mittejuudid seda kuulsid, olid nad väga rõõmsad ja ülistasid Jehoova sõna, ning kõik, kes olid valmis vastu võtma tõde, mis viib igavesse ellu, said usklikuks. 49  Nõnda levis Jehoova sõna kogu ümbruskonnas. 50  Aga juudid ässitasid üles kõrgemast seisusest jumalakartlikke naisi ja linna tähtsamaid mehi ning õhutasid Pauluse ja Barnabase tagakiusamist+ ning ajasid nad oma piirkonnast välja. 51  Nemad aga raputasid tolmu oma jalgadelt* neile hoiatuseks ja läksid Ikoonioni.+ 52  Jüngrid olid edaspidigi väga rõõmsad+ ja täis püha vaimu.

Allmärkused

Herodes Antipas, Herodes Suure poeg.
Nimi Niger tähendab „must”.
Võib tõlkida ka „tetrarh”; teatud maa-ala valitseja, kes esindas Rooma keisrit.
Provintsi asehaldur, kes allus Rooma senatile. (Vt „Sõnaseletusi”.)
Sama kes Barjeesus salmis 6.
Väljend „Moosese seadus ja prohvetiraamatud” viitab tervele Piibli heebreakeelsele osale.
Võib tõlkida ka „puult”.
Jalgadelt tolmu maharaputamine tähendas vastutusest loobumist.