Apostlite teod 14:1–28

  • Kasv ja vastupanu Ikoonionis (1–7)

  • Lüstras peetakse apostleid jumalateks (8–18)

  • Paulust visatakse kividega, kuid ta jääb ellu (19, 20)

  • Jüngrite kosutamine (21–23)

  • Naasmine Süüria Antiookiasse (24–28)

14  Ikoonionis läksid Paulus ja Barnabas juutide sünagoogi ning kõnelesid seal nii, et suur hulk juute ja kreeklasi hakkas Jeesusesse uskuma.  Kuid need juudid, kes ei uskunud, ässitasid ja kihutasid mittejuudid vendade vastu üles.+  Seepärast viibisid Paulus ja Barnabas seal pikemat aega ja rääkisid julgelt tänu Jehoova jõule. Jumal tegi nende käte läbi tunnustähti ja imesid, et kinnitada sõnumit, mida nad kuulutasid, sõnumit tema armust.+  Aga linnarahvas jagunes kaheks: ühed olid juutide, teised apostlite poolt.  Mittejuudid ja juudid koos oma ülematega tahtsid Paulust ja Barnabast häbistada ja nad kividega surnuks visata,+  kuid neile anti sellest teada ning nad põgenesid Lükaoonia linnadesse Lüstrasse ja Derbesse ja nende ümbruskonda.+  Seal jätkasid nad hea sõnumi kuulutamist.  Lüstras istus maas üks vigaste jalgadega mees. Ta oli sünnist saadik olnud jalust vigane ega olnud kunagi kõndinud.  See mees kuulas Pauluse kõnet. Kui siis Paulus talle otsa vaatas ja nägi tema usku ning seda, et ta on veendunud, et võib terveks saada,+ 10  ütles ta temale valju häälega: „Tõuse jalule!” Mees hüppaski püsti ja hakkas kõndima.+ 11  Nähes, mida Paulus oli teinud, hüüdis rahvahulk lükaoonia keeles: „Jumalad on inimestena alla meie juurde tulnud!”+ 12  Nad nimetasid Barnabase Zeusiks ja Pauluse Hermeseks, sest Paulus oli see, kes põhiliselt kõneles. 13  Linna ääres asuva Zeusi templi preester tõi linnaväravate juurde pulle ja vanikuid ning tahtis koos rahvaga ohvreid tuua. 14  Aga kui apostlid Barnabas ja Paulus seda kuulsid, käristasid nad oma riided lõhki, sööstsid rahva sekka ja hüüdsid: 15  „Miks te seda teete? Meiegi oleme inimesed, kellel on samasugused puudused nagu teil.+ Me kuulutame teile head sõnumit, et te pöörduksite nende tühisuste juurest elava Jumala poole, kes on teinud taeva ja maa, mere ja kõik, mis seal on.+ 16  Möödunud aegadel lubas ta kõigil rahvastel elada nii, nagu neile meeldis,+ 17  kuid ta on siiski andnud endast tunnistust.+ Ta on teinud head ja andnud teile vihma taevast, viljarikkaid aegu+ ja külluslikult toitu ning täitnud teie südame rõõmuga.”+ 18  Niiviisi rääkides suutsid nad suurivaevu rahvast tagasi hoida, et see neile ohverdama ei hakkaks. 19  Kuid Antiookiast ja Ikoonionist tuli juute, kes veensid rahvast.+ Nad viskasid Paulust kividega ja lohistasid ta linnast välja, pidades teda surnuks.+ 20  Ent kui jüngrid tema ümber kogunesid, tõusis ta püsti ja läks linna. Järgmisel päeval siirdus ta koos Barnabasega Derbesse.+ 21  Kui nad olid selles linnas head sõnumit kuulutanud ning paljud olid jüngriteks saanud, pöördusid nad tagasi Lüstrasse, Ikoonioni ja Antiookiasse. 22  Seal nad kosutasid jüngreid,+ ergutasid neid jääma usus kindlaks ja ütlesid: „Et Jumala kuningriiki* pääseda, tuleb meil taluda palju raskusi.”+ 23  Nad määrasid igas koguduses ametisse vanemaid.+ Olles palvetanud ja paastunud,+ jätsid nad need mehed Jehoova hoolde, sest need uskusid temasse. 24  Siis läksid nad läbi Pisiidia ja jõudsid Pamfüüliasse.+ 25  Kui nad olid kuulutanud Jumala sõna Perges, läksid nad alla Ataaliasse. 26  Sealt purjetasid nad Antiookiasse, kus vennad olid varem jätnud nad Jumala armu hoolde tegema tööd, mille nad nüüdseks olid lõpetanud.+ 27  Kui nad kohale jõudsid ja koguduse kokku kutsusid, rääkisid nad kõigest, mida Jumal oli nende kaudu teinud ja kuidas ta oli mittejuutidele usu ukse avanud.+ 28  Ja nad jäid jüngrite juurde pikemaks ajaks.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „kuningavalitsusse”.