Apostlite teod 16:1–40
16 Paulus läks Derbesse ja samuti Lüstrasse.+ Seal oli jünger nimega Timoteos,+ uskliku juudi naise poeg, aga tema isa oli kreeklane.
2 Temast rääkisid head nii Lüstra kui ka Ikoonioni vennad.
3 Paulus soovis, et Timoteos temaga kaasa tuleks. Ta lõikas ta ümber tolle kandi juutide pärast,+ sest need kõik teadsid, et tema isa on kreeklane.
4 Kui nad rändasid linnast linna, andsid nad vendadele edasi määrused, mida tuli täita ning mille kohta apostlid ja vanemad olid Jeruusalemmas otsuse teinud.+
5 Nii said kogudused usus aina tugevamaks ja koguduseliikmete arv kasvas päevast päeva.
6 Nad läksid läbi Früügia ja Galaatiamaa,+ sest püha vaim keelas neil rääkida Jumala sõna Aasia provintsis.
7 Kui nad alla Müüsiasse jõudsid, üritasid nad minna Bitüüniasse,+ aga Jeesuse vaim ei lubanud.
8 Siis nad rändasid läbi Müüsia* ja tulid alla Troasesse.
9 Öösel sai Paulus nägemuse. Üks Makedoonia mees seisis ja anus teda: „Tule Makedooniasse ja aita meid!”
10 Niipea kui ta oli nägemust näinud, püüdsime minna Makedooniasse, sest me jõudsime järeldusele, et Jumal on meid kutsunud nendele head sõnumit kuulutama.
11 Niisiis me läksime Troasest merele ja võtsime suuna Samotraakele, aga järgmisel päeval läksime Neapolisse.
12 Sealt edasi läksime Rooma kolooniasse Filippisse,+ mis on tolles Makedoonia osas tähtsaim linn. Me jäime sellesse linna mõneks ajaks.
13 Hingamispäeval läksime linnaväravast välja jõe äärde, kus meie teada oli palvetamiskoht, ning me võtsime istet ja hakkasime rääkima kokkutulnud naistega.
14 Meid kuulas ka üks jumalakartlik naine nimega Lüüdia, Tüatiira+ linnast pärit purpurimüüja. Jehoova avas tema südame, nii et naine uskus seda, mida Paulus rääkis.
15 Kui nüüd tema ja ta majarahvas olid ristitud,+ palus ta meid: „Kui te arvate, et ma olen Jehoovale ustav, siis tulge ja peatuge minu majas.” Ta lausa käis meile peale.
16 Ühel päeval, kui me olime teel palvetamiskohta, tuli meile vastu üks teenijatüdruk, kelles oli ennustamise deemon.+ See tüdruk tõi ennustamisega oma isandatele suurt tulu.
17 Ta käis Pauluse ja meie järel ning muudkui hüüdis: „Need inimesed on kõigekõrgema Jumala orjad+ ja nad kuulutavad teile päästeteed!”
18 Seda tegi ta mitu päeva. Lõpuks Paulus tüdis sellest, pööras ümber ja ütles vaimule: „Ma käsin sind Jeesus Kristuse nimel temast välja minna!” Ja see läkski sedamaid välja.+
19 Kui tüdruku isandad nägid, et neil pole enam lootust tulu saada,+ võtsid nad Pauluse ja Siilase kinni ning vedasid nad turuväljakule* ülemate juurde.+
20 Viinud nad linnajuhtide* ette, ütlesid nad: „Need mehed tekitavad meie linnas palju segadust.+ Nad on juudid
21 ja kuulutavad kombeid, mida meil pole lubatud omaks võtta ega järgida, kuna me oleme roomlased.”
22 Rahvahulk tõusis üheskoos Pauluse ja Siilase vastu ja linnajuhid andsid käsu neil riided seljast kista ning neid keppidega peksta.+
23 Kui neile oli antud palju hoope, heideti nad vanglasse ja vangivalvuril kästi neid hoolega valvata.+
24 Saanud sellise korralduse, heitis vangivalvur nad kõige kindlamasse vangikongi ja pani nende jalad pakku.
25 Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ning kiitsid Jumalat lauluga,+ ja vangid kuulasid neid.
26 Järsku toimus suur maavärin, nii et vangla vundament rappus. Otsekohe avanesid kõik uksed ja kõikide ahelad läksid lahti.+
27 Kui vangivalvur üles ärkas ja nägi, et vangla uksed on lahti, tõmbas ta mõõga ja kavatses end ära tappa, sest ta arvas, et vangid on põgenenud.+
28 Paulus aga hüüdis valju häälega: „Ära tee endale viga, sest me kõik oleme siin!”
29 Seepeale palus valvur, et toodaks valgust. Ta tormas sisse ning langes värisedes Pauluse ja Siilase ette maha.
30 Ta tõi nad välja ning ütles: „Isandad, mida ma pean tegema, et pääseda?”
31 Nad ütlesid: „Usu isandasse Jeesusesse, siis pääsed nii sina kui ka su majarahvas.”+
32 Seejärel rääkisid nad talle ja kogu ta majarahvale Jehoova sõna.
33 Ta võttis nad sel öötunnil endaga kaasa ja pesi nende haavad. Pärast seda ristiti viivitamata tema ja kogu ta majarahvas.+
34 Ta viis nad oma majja, kattis neile laua ning rõõmustas väga koos kogu oma majarahvaga, et oli nüüd Jumalasse uskuma hakanud.
35 Kui saabus päev, saatsid linnajuhid välja teenrid*, et need ütleksid: „Lase need mehed vabaks.”
36 Vangivalvur andis nende sõnad Paulusele edasi, öeldes: „Linnajuhid on saatnud siia mehed, et teid vabastataks. Tulge nüüd välja ja minge rahuga.”
37 Kuid Paulus ütles neile: „Nad on meid kohut mõistmata avalikult peksnud, ehkki me oleme Rooma kodanikud,+ ning nad on heitnud meid vanglasse. Kas nad tahavad meid nüüd salaja välja ajada? Ei, nii ei lähe! Tulgu nad ise siia ja saatku meid välja.”
38 Teenrid andsid need sõnad linnajuhtidele edasi. Kuulnud, et need mehed on Rooma kodanikud, lõid linnajuhid kartma.+
39 Seejärel nad tulid, palusid vabandust, ning olles nad vanglast välja saatnud, palusid nad neil linnast lahkuda.
40 Kui Paulus ja Siilas olid vanglast välja tulnud, läksid nad Lüüdia poole ning vendi nähes julgustasid nad neid+ ja läksid siis teele.
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „läksid Müüsiast mööda”.
^ Võib tõlkida ka „foorumile”. See oli rahva kogunemiskoht.
^ Võib tõlkida ka „preetorite”, kõrged linnaametnikud Rooma impeeriumis.
^ Võib tõlkida ka „liktorid”; Rooma preetori (linnajuhi) teenrid, kelle ülesanne oli saata teda avalikkuse ees ja viia ellu tema korraldusi.
