Apostlite teod 18:1–28

  • Pauluse teenistus Korintoses (1–17)

  • Naasmine Süüria Antiookiasse (18–22)

  • Paulus läheb Galaatiamaale ja Früügiasse (23)

  • Kõneosav Apollos saab abi (24–28)

18  Pärast seda lahkus Paulus Ateenast ja tuli Korintosesse.  Seal kohtas ta Pontosest pärit juuti nimega Akvila,+ kes oli hiljuti tulnud oma naise Priskillaga Itaaliast, sest Claudius oli käskinud kõigil juutidel Roomast lahkuda. Paulus läks nende juurde,  ja kuna neil oli sama amet, jäi ta nende juurde elama ning nad tegid koos tööd,+ sest nad kõik olid ametilt telgitegijad.  Igal hingamispäeval+ pidas Paulus sünagoogis kõne*+ ning veenis nii juute kui ka kreeklasi.  Kui Siilas+ ja Timoteos+ Makedooniast tulid, pühendus Paulus täielikult Jumala sõna kuulutamisele. Ta andis juutidele tunnistust ja tõestas, et Jeesus ongi messias.+  Aga kui need talle vastupanu osutasid ja teda pilkasid, raputas ta oma riideid*+ ja ütles neile: „Teie veri tulgu teie pea peale!+ Mina olen puhas.+ Nüüd lähen ma mittejuutide juurde.”+  Seetõttu lahkus ta sünagoogist ja hakkas kuulutama jumalakartliku mehe Titius Justuse majas, mis oli sünagoogi kõrval.  Kuid sünagoogi ülem Krispus+ hakkas kogu oma majarahvaga Isandasse uskuma. Ka paljud korintlased, kes sõnumit kuulsid, said usklikuks ja nad ristiti.  Siis ütles Isand öösel Paulusele nägemuses: „Ära karda, vaid räägi edasi ja ära vaiki, 10  sest mina olen sinuga+ ja keegi ei ründa sind, et sulle halba teha. Selles linnas on veel palju inimesi, kes hakkavad minusse uskuma.” 11  Nii jäi Paulus sinna aastaks ja kuueks kuuks, õpetades Jumala sõna. 12  Sel ajal kui Gallio oli Ahhaia prokonsul*, tõusid juudid üksmeelselt Pauluse vastu, viisid ta kohtujärje ette 13  ja ütlesid: „See mees veenab inimesi seadusvastaselt Jumalat kummardama.” 14  Ent kui Paulus tahtis sõna võtta, ütles Gallio juutidele: „Oh, te juudid, kui see oleks tõesti mingi süütegu või tõsine kuritegu, siis oleks mõistlik mul teid kannatlikult ära kuulata. 15  Aga kui see on vaidlusküsimus sõnade, nimede või teie seaduse pärast,+ siis vaadake ise. Mina ei taha olla kohtumõistja neis asjus.” 16  Seejärel ajas ta nad kohtujärje juurest ära. 17  Siis haarasid nad kõik kinni sünagoogi ülemast Soostenesest+ ja hakkasid teda kohtujärje ees peksma. Kuid Gallio ei hoolinud sellest vähimatki. 18  Pärast seda, kui Paulus oli viibinud seal veel mõnda aega, jättis ta vendadega hüvasti ja purjetas koos Priskilla ja Akvilaga Süüria poole. Kenkreas+ lasi ta oma juuksed lühikeseks lõigata, sest ta oli andnud tõotuse. 19  Kui nad Efesosse saabusid, jättis Paulus teised omapead, aga ta ise läks sünagoogi ja arutles juutidega.+ 20  Kuigi nad palusid teda korduvalt, et ta jääks kauemaks, ei olnud ta nõus, 21  vaid jättis nendega hüvasti ja ütles: „Ma tulen teie juurde veel tagasi, kui Jehoova tahab.” Ta läks Efesosest merele 22  ning maabus Kaisareas. Seejärel siirdus ta üles* ja tervitas kogudust ning siis läks ta alla Antiookiasse.+ 23  Kui ta oli viibinud seal mõnda aega, lahkus ta sealt ja käis linnast linna kogu Galaatiamaal ja Früügias,+ kinnitades kõigi jüngrite usku.+ 24  Efesosse tuli aga Apollose-nimeline+ juut, kes oli pärit Aleksandriast. Ta oli kõneosav mees ja tundis hästi pühakirja. 25  Talle oli õpetatud Jehoova teed, ning olles püha vaimu mõjul tuline, rääkis ja õpetas ta õigesti Jeesusest, kuid ta teadis ainult Johannese ristimist. 26  Ta hakkas sünagoogis julgesti kõnelema, ent kui Priskilla ja Akvila+ teda kuulsid, kutsusid nad ta enda juurde ja seletasid talle Jumala tee täpsemini ära. 27  Kuna ta tahtis minna Ahhaiasse, kirjutasid vennad sealsetele jüngritele ja õhutasid neid teda lahkesti vastu võtma. Kui ta sinna jõudis, oli ta suureks abiks neile, kes olid tänu Jumala armule usklikuks saanud. 28  Ta tõestas kõigi ees jõuliselt, et juudid eksivad, ja selgitas pühakirja põhjal, et Jeesus on messias.+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „arutles Paulus inimestega sünagoogis”.
Riiete raputamine tähendas vastutusest loobumist.
Provintsi asehaldur, kes allus Rooma senatile. (Vt „Sõnaseletusi”.)
Tõenäoliselt Jeruusalemma.