Apostlite teod 19:1–41
19 Sel ajal kui Apollos+ oli Korintoses, läks Paulus läbi sisemaa ja tuli Efesosse.+ Seal leidis ta mõned jüngrid
2 ja küsis neilt: „Kas te usklikuks saades püha vaimu saite?”+ Nad vastasid: „Me pole kunagi kuulnudki pühast vaimust.”
3 Paulus küsis: „Millise ristimisega teid siis ristiti?” Nad vastasid: „Johannese ristimisega.”+
4 Paulus ütles: „Johannes ristis sellise ristimisega, mis oli kahetsuse märgiks,+ ja ütles rahvale, et nad usuksid sellesse, kes tuleb pärast teda,+ see tähendab Jeesusesse.”
5 Seda kuuldes lasid nad end ristida oma isanda Jeesuse nimesse.
6 Kui Paulus pani oma käed nende peale, said nad püha vaimu+ ning hakkasid võõraid keeli kõnelema ja prohvetlikult rääkima.+
7 Kokku oli neid mehi tosinajagu.
8 Paulus läks sünagoogi+ ja rääkis julgesti kolm kuud, pidades kõnesid ja arutledes veenvalt Jumala kuningriigi* üle.+
9 Aga kui mõned kangekaelselt keeldusid uskumast ja halvustasid rahva ees Isanda teed*,+ tõmbus ta neist eemale,+ võttis jüngrid endaga kaasa ning pidas iga päev kõnesid Türannose kooli auditooriumis.
10 Nõnda kestis see kaks aastat, nii et kõik, kes elasid Aasia provintsis, said kuulda Isanda sõna, nii juudid kui ka kreeklased.
11 Jumal tegi Pauluse käte läbi erakordselt vägevaid tegusid.+
12 Isegi kui haigetele viidi higirätte ja põllesid, mis olid puutunud tema keha vastu,+ said nad terveks ja kurjad vaimud läksid neist välja.+
13 Kuid mõned juudid, kes ringi rändasid ja deemoneid välja ajasid, üritasid samuti isand Jeesuse nime lausudes inimestest kurje vaime välja ajada, öeldes: „Ma käsin teid Jeesuse nimel, keda Paulus kuulutab.”+
14 Seda tegid juudi peapreestri Skeua seitse poega.
15 Ent kuri vaim vastas neile: „Jeesust ma tean+ ja Paulus on mulle tuttav,+ aga kes teie olete?”
16 Seepeale kargas inimene, kelles oli kuri vaim, neile kallale ja sai neist jagu, nii et nad põgenesid sellest majast alasti ja haavatuna.
17 Sellest kuulsid Efesoses kõik, nii juudid kui ka kreeklased, ja neid haaras hirm ning isand Jeesuse nime ülistati väga.
18 Paljud neist, kes olid saanud Jeesuse jüngriteks, tulid ja tunnistasid oma patud üles ning andsid neist avalikult teada.
19 Suur hulk neid, kes tegelesid maagiaga, tõid oma raamatud kokku ja põletasid need ära kõikide nähes.+ Raamatute hind arvestati kokku ja leiti, et need olid väärt 50 000 hõbetükki.
20 Jehoova sõna levis võimsasti ja võidutses.+
21 Pärast neid sündmusi otsustas Paulus rännata Makedoonia+ ja Ahhaia kaudu Jeruusalemma.+ Ta ütles: „Kui ma olen seal ära käinud, pean nägema ka Roomat.”+
22 Niisiis saatis ta Makedooniasse oma kaks abilist, Timoteose+ ja Erastose,+ aga ta ise jäi veel mõneks ajaks Aasia provintsi.
23 Sel ajal puhkesid Isanda tee+ pärast rahutused.+
24 Mees nimega Demeetrios, kes oli hõbesepp ja valmistas hõbedast väikseid Artemise templeid, tõi käsitöölistele väga suurt tulu.+
25 Ta kogus nemad ja teised samal alal töötajad kokku ning ütles: „Mehed, te teate hästi, et meie jõukus sõltub sellest ärist.
26 Te näete ja kuulete, kuidas see Paulus mitte ainult Efesoses,+ vaid peaaegu kogu Aasia provintsis on veennud suurt hulka rahvast ja pannud nad uskuma, et kätega tehtud jumalad polegi tegelikult jumalad.+
27 Mitte ainult meie äri ei ähvarda oht põlu alla sattuda, vaid võib juhtuda, et ka suure jumalanna Artemise templit ei peeta enam millekski ning see, keda kummardab kogu Aasia provints ja terve maailm, jääb oma hiilgusest ilma.”
28 Seda kuuldes said nad väga vihaseks ja hakkasid karjuma: „Suur on efeslaste Artemis!”
29 Kogu linnas võttis maad segadus, inimesed tormasid kõik koos teatrisse ja vedasid endaga kaasa makedoonlased Gaiuse ja Aristarhose,+ kes olid Pauluse reisikaaslased.
30 Paulus tahtis minna rahva sekka, kuid jüngrid ei lubanud.
31 Isegi mõned pidustuste ja mängude korraldajad*, kes suhtusid temasse sõbralikult, saatsid talle sõna ja palusid, et ta end teatrisse minekuga ohtu ei seaks.
32 Ühed rahva hulgast karjusid üht ja teised teist, sest rahvakogunemisel valitses segadus ja suurem osa inimestest ei teadnudki, miks nad olid kokku tulnud.
33 Siis toodi rahva seast välja Aleksandros, kelle juudid ette lükkasid. Aleksandros viipas käega ja tahtis hakata rahva ees kaitsekõnet pidama.
34 Aga kui nad aru said, et ta on juut, karjusid kõik nagu ühest suust ligi kaks tundi: „Suur on efeslaste Artemis!”
35 Kui linnakirjutaja* oli lõpuks rahva maha rahustanud, ütles ta: „Efesose mehed, kas on kedagi, kes ei teaks, et efeslaste linn valvab suure Artemise templit ja tema taevast mahalangenud kuju?
36 Kuna keegi ei saa sellele vastu vaielda, siis jääge rahulikuks ja ärge tegutsege tormakalt.
37 Te olete toonud siia mehed, kes pole ei templiröövlid ega meie jumalanna teotajad.
38 Kui Demeetriosel+ ja käsitöölistel, kes on koos temaga, on kellegi vastu kaebust, siis selle jaoks on kohtupäevad ja prokonsulid*, nad esitagu oma süüdistused kohtus.
39 Aga kui teil on nende vastu veel midagi, tuleb seda käsitleda korralisel rahvakoosolekul.
40 On oht, et meid hakatakse tänase pärast süüdistama mässule õhutamises, sest meil pole seda möllu millegagi õigustada.”
41 Seda öelnud, saatis ta rahva laiali.
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsuse”.
^ Selle all mõeldakse kristlikku eluviisi ja õpetust.
^ Sõna-sõnalt „asiarhid”.
^ Kõrgeim ametnik Rooma impeeriumi teatud linnades.
^ Provintsi asehaldurid, kes allusid Rooma senatile. (Vt „Sõnaseletusi”.)
