Apostlite teod 2:1–47
2 Nädalatepühal*+ olid nad kõik ühes paigas koos.
2 Äkki kostis taevast mühin, nagu oleks kõva tuul puhunud, ja see täitis terve maja, kus nad istusid.+
3 Nad nägid otsekui tulekeeli, mis jagunesid laiali, ja igaühe peale laskus üks tulekeel.
4 Kõik said täis püha vaimu+ ja hakkasid rääkima eri keeltes, nii nagu vaim neile võime andis.+
5 Sel ajal viibis Jeruusalemmas jumalakartlikke juute kõigi rahvaste hulgast taeva all.+
6 Selle mühina peale tuli rahvahulk kokku ja oli hämmingus, sest igaüks kuulis jüngreid rääkimas omaenda keeles.
7 Nad olid rabatud ja ütlesid: „Kas kõik need, kes räägivad, pole mitte galilealased?+
8 Kuidas on siis võimalik, et me igaüks kuuleme oma emakeelt?
9 Meie, partlased, meedlased+ ja eelamlased,+ ning meie, kes elame Mesopotaamias, Juudamaal, Kapadookias, Pontoses, Aasia provintsis,+
10 Früügias, Pamfüülias, Egiptuses ja Küreene-poolsetes Liibüa piirkondades, ning Roomast saabunud, nii juudid kui ka proselüüdid*,+
11 ning ka kreetalased ja araablased — me kõik kuuleme neid rääkimas meie igaühe emakeeles Jumala vägevatest tegudest.”
12 Nad kõik olid hämmastunud ja segaduses ning küsisid üksteiselt: „Mida see küll tähendab?”
13 Ent mõned pilkasid jüngreid ja ütlesid: „Nad on palju veini joonud ja on purjus.”
14 Aga Peetrus tõusis koos nende üheteistkümnega+ ja ütles valju häälega: „Juuda mehed ja kõik Jeruusalemma elanikud, kuulake hoolega mu sõnu.
15 Need inimesed pole sugugi purjus, nagu te arvate, sest praegu on alles päeva kolmas tund*.
16 Sündinud on hoopis see, mida on öeldud prohvet Joeli kaudu:
17 „„Viimseil päevil,” ütleb Jumal, „valan ma osa oma vaimust välja kõiksuguste inimeste peale ning teie pojad ja tütred hakkavad prohvetlikult rääkima, teie noored mehed näevad nägemusi ja vanad mehed unenägusid.+
18 Ka oma orjade ja orjataride peale valan ma neil päevil välja osa oma vaimust ning nad hakkavad prohvetlikult rääkima.+
19 Ma teen imesid ülal taevas ja tunnustähti all maa peal, saadan verd, tuld ja suitsusambaid.
20 Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb suur ja hiilgav Jehoova päev.
21 Ja igaüks, kes hüüab appi Jehoova nime, päästetakse.””+
22 Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu! Naatsaretlane Jeesus oli Jumala saadetud mees. Seda kinnitavad vägevad teod, imed ja tunnustähed, mida Jumal tema kaudu teie keskel tegi,+ nagu te ise teate.
23 Selle mehe, kes anti teie kätte Jumala tahtel ja etteteadmisel,+ te lõite seadusrikkujate käe läbi postile ja tapsite.+
24 Aga Jumal äratas ta üles+ ja vabastas ta surmapiinadest*, sest oli võimatu, et surm teda oma haardes hoiaks.+
25 Taavet ütles tema kohta: „Ma hoian Jehoovat alati silme ees. Ma ei kõigu eal, sest tema on mu paremal käel.
26 Seepärast rõõmustas mu süda ja hõiskas mu keel. Ma olen lootusrikas.
27 Sest sina ei jäta mind surmavalda, ei luba oma ustaval näha kõdunemist.+
28 Sa oled mulle teada andnud elutee, sinu juures on mul rõõmu rohkesti.”+
29 Mehed, vennad, lubage mul otsekoheselt rääkida patriarh Taavetist. Ta suri ja maeti+ ning tema hauakoobas on meie juures tänase päevani.
30 Ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli vandega kinnitanud, et paneb ühe ta järeltulija tema troonile.+
31 Taavet nägi ette messia ülesäratamist ja rääkis sellest. Ta ütles, et teda ei jäeta surmavalda ja tema ihu ei näe kõdunemist.+
32 Jumal äratas selle Jeesuse üles ja me oleme kõik selle tunnistajad.+
33 Kuna ta ülendati Jumala paremale käele+ ja sai Isalt tõotatud püha vaimu,+ on ta selle välja valanud — seda te näete ja kuuletegi.
34 Taavet ju ei läinud üles taevasse, aga ta ise lausus: „Jehoova ütles mu isandale: „Istu mu paremale käele,
35 kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks.””+
36 Seepärast teadku nüüd kogu Iisraeli sugu, et Jumal on teinud ta nii Isandaks+ kui ka messiaks, selle Jeesuse, kelle te postil hukkasite.”+
37 Seda kuuldes torkas see neile südamesse ning nad küsisid Peetruselt ja ülejäänud apostlitelt: „Mehed, vennad, mida me peame tegema?”
38 Peetrus vastas: „Kahetsege oma patte+ ja igaüks teist lasku end Jeesus Kristuse nimesse ristida,+ et teie patud andeks antaks,+ ja siis te saate kingiks püha vaimu.
39 Seda on tõotatud+ teile ja teie lastele, samuti kõigile, kes on kaugel — kõigile neile, keda meie Jumal Jehoova enda juurde kutsub.”+
40 Veel paljude muude sõnadega andis ta põhjalikult tunnistust ja õhutas neid, öeldes: „Laske end päästa sellest rikutud põlvkonnast.”+
41 Kes nüüd tema sõna rõõmuga vastu võtsid, need ristiti,+ ja sel päeval ühines nendega umbes 3000 inimest.+
42 Nad kuulasid, mida apostlid õpetavad, käisid üksteisega läbi,* sõid üheskoos+ ja palvetasid.+
43 Kõiki valdas aukartus ning apostlid tegid palju imesid ja tunnustähti.+
44 Kõik need, kes said usklikuks, olid üheskoos ja neil oli kõik ühine.
45 Nad müüsid enda omandit+ ja vara ning jagasid saadud raha sedamööda, kuidas kellelgi vaja oli.+
46 Nad kogunesid iga päev ühisel eesmärgil templisse ning käisid üksteise kodudes söömas ja jagasid toitu suure rõõmu ja siira südamega.
47 Nad kiitsid Jumalat ja pälvisid kogu rahva poolehoiu. Ja Jehoova lisas iga päev nende hulka neid, kes pääseteele asusid.+
Allmärkused
^ Kr pentekoste, mis tähendab „viiekümnes”. Seda püha peeti 50. päeval pärast 16. niisanit. (Vt „Sõnaseletusi”.)
^ St judaismi pöördunud.
^ Umbes kell 9.
^ Teine võimalik tähendus: „surma köidikuist”.
^ Võib tõlkida ka „jagasid üksteisega kõike, mida neil oli”.
