Apostlite teod 25:1–27
25 Kolm päeva pärast seda, kui Festus+ oli provintsi* jõudnud ja ametisse asunud, läks ta Kaisareast Jeruusalemma.
2 Peapreestrid ja juutide tähtsamad mehed esitasid talle kaebuse Pauluse vastu.+ Nad palusid Festust,
3 et ta osutaks neile teene ja saadaks Pauluse Jeruusalemma. Aga nad kavatsesid Paulust varitseda ja ta tee peal tappa.+
4 Kuid Festus vastas, et Paulus jääb Kaisareasse ja et temagi kavatseb varsti sinna tagasi minna.
5 Ta ütles: „Teie mõjukad mehed tulgu koos minuga alla ja süüdistagu teda seal, kui see mees on tõesti midagi halba teinud.”+
6 Viibinud seal umbes kaheksa või kümme päeva, läks ta alla Kaisareasse, istus järgmisel päeval kohtujärjele ja käskis Pauluse sisse tuua.
7 Kui Paulus sisse tuli, kogunesid tema ümber Jeruusalemmast tulnud juudid, kes esitasid tema vastu palju ränki süüdistusi, mille kohta nad ei suutnud tõendeid tuua.+
8 Paulus ütles enda kaitseks: „Ma pole eksinud ei juutide seaduse, templi ega keisri vastu.”+
9 Kuna Festus soovis võita juutide poolehoidu,+ vastas ta Paulusele: „Kas sa tahad minna üles Jeruusalemma, et ma seal sinu üle neis asjus kohut mõistaksin?”
10 Aga Paulus ütles: „Ma seisan keisri kohtujärje ees. Siin peab minu üle kohut mõistetama. Ma pole juutidele midagi halba teinud, nagu sa ka ise väga hästi tead.
11 Kui ma olen tõepoolest kurjategija ja olen teinud midagi, mis on surma väärt,+ ei palu ma surmast pääsemist. Aga kui minu vastu esitatud süüdistustel pole mingit alust, ei või keegi mind nende meeleheaks neile üle anda. Ma soovin, et minu üle mõistaks kohut keiser!”+
12 Festus rääkis oma nõunikega ning vastas siis: „Keisri kohut sa oled soovinud, keisri ette sa ka lähed!”
13 Mõne päeva pärast saabusid kuningas Agrippa* ja Berenike Kaisareasse Festuse juurde viisakusvisiidile.
14 Kuna nad veetsid seal mitu päeva, tõi Festus Pauluse kohtuasja kuninga ette, öeldes:
„Siin on üks mees, kelle Felix vangi jättis.
15 Kui ma olin Jeruusalemmas, rääkisid mulle temast juutide peapreestrid ja vanemad+ ning palusid tema süüdimõistmist.
16 Mina aga vastasin neile, et roomlastel pole tavaks kedagi tema süüdistajatele nende meeleheaks üle anda, enne kui süüdistatav on kohtunud näost näkku oma süüdistajatega ja saanud võimaluse enda kaitseks kõnelda.+
17 Kui nad siis siia jõudsid, ei viivitanud ma, vaid istusin järgmisel päeval kohtujärjele ja käskisin selle mehe sisse tuua.
18 Süüdistajad astusid ette, kuid ei pannud talle süüks ühtki kuritegu, mida ma arvasin teda teinud olevat.+
19 Neil olid temaga lihtsalt mingid vaidlused oma jumala kummardamise* pärast+ ja kellegi surnud Jeesuse pärast, keda Paulus väitis elavat.+
20 Olles nõutu, mida nende vaidluste suhtes ette võtta, küsisin ma, kas ta ei tahaks minna Jeruusalemma ja lasta enda üle seal neis asjus kohut mõista.+
21 Aga kui Paulus avaldas soovi, et teda hoitaks vahi all, kuni Tema Majesteet* otsuse teeb,+ siis ma käskisingi teda kinni pidada seni, kuni ma ta keisri juurde saadan.”
22 Siis ütles Agrippa Festusele: „Ma tahaksin kuulda, mida sel mehel on öelda.”+ Tema lausus: „Homme saad sa teda kuulata.”
23 Järgmisel päeval tulid Agrippa ja Berenike suurejooneliselt kohale ja astusid vastuvõtusaali koos tuhatkonnaülemate ja linna ülikutega. Kui Festus käsu andis, toodi Paulus sisse.
24 Festus ütles: „Kuningas Agrippa ja kõik, kes olete koos meiega! Te näete seda meest, kelle pärast on minu poole pöördunud kõik juudid nii Jeruusalemmas kui ka siin. Nad nõudsid karjudes tema surma.+
25 Aga ma olen aru saanud, et ta pole teinud midagi, mis oleks surma väärt.+ Kui ta siis ise soovis Tema Majesteedi kohut, otsustasin ma ta keisri ette saata.
26 Ent mul pole oma isandale tema kohta midagi kindlat kirjutada. Seepärast tõin ma ta teie kõigi ette ja eriti sinu ette, kuningas Agrippa, et mul pärast juurdlust oleks midagi kirjutada.
27 Sest mulle ei tundu mõistlik vangi edasi saata, ilma et ma teataksin, milles teda süüdistatakse.”
Allmärkused
^ St Juudamaa provintsi, mille valitseja residents asus Kaisareas.
^ Herodes Agrippa II.
^ Võib tõlkida ka „oma religiooni”.
^ Võib tõlkida ka „Augustus”. Siin viitab see tiitel keiser Nerole, kes oli neljas keiser pärast Octavianust, kes esimesena seda tiitlit kandis.
