Apostlite teod 28:1–31

  • Maabumine Maltal (1–6)

  • Publiuse isa tervendamine (7–10)

  • Teekond Rooma (11–16)

  • Paulus räägib Rooma juutidega (17–29)

  • Paulus kuulutab julgelt kaks aastat (30, 31)

28  Kui olime kaldale pääsenud, saime teada, et seda saart nimetatakse Maltaks.+ 2  Sealsed võõrast keelt rääkivad inimesed olid meie vastu erakordselt lahked. Nad tegid tule üles ja võtsid meid kõiki kenasti vastu, kuna sadas vihma ja oli külm. 3  Kui Paulus korjas kokku sületäie hagu ja selle tulle pani, tuli sealt kuumuse tõttu välja rästik ja hakkas tema kätte kinni. 4  Märganud seda mürgist elukat tema käe küljes rippumas, ütlesid kohalikud üksteisele: „See mees on kindlasti mõrtsukas. Tal õnnestus küll pääseda merest, aga Õiglus* ei lase tal elama jääda.” 5  Ent Paulus raputas selle eluka tulle ega saanud viga. 6  Nad arvasid, et ta läheb põletikust paiste või langeb äkitselt surnuna maha. Aga kui nad olid tükk aega oodanud ja nägid, et temaga ei juhtunud midagi halba, muutsid nad meelt ja ütlesid, et ta on jumal. 7  Selle koha lähedal olid saare tähtsaima mehe Publiuse maad. Ta võttis meid külalislahkelt vastu ja võõrustas meid kolm päeva. 8  Publiuse isa aga lamas haigena voodis, tal oli palavik ja düsenteeria. Paulus läks tema juurde ning palvetas, pani käed tema peale ja tegi ta terveks.+ 9  Pärast seda juhtumit hakkas tema juurde tulema ka teisi saareelanikke, kes olid haiged, ja nad said terveks.+ 10  Nad avaldasid meile austust, tuues palju kingitusi, ja kui hakkasime merele minema, andsid nad meile kaasa kõike vajalikku. 11  Kolm kuud hiljem purjetasime sealt ära ühe Aleksandria laevaga, mis oli saarel talvitanud ja mille vöörikaunistuseks olid Zeusi pojad*. 12  Me jõudsime Sürakuusa sadamasse, kuhu jäime kolmeks päevaks. 13  Sealt läksime edasi ja saabusime Reegiumi. Päev hiljem hakkas puhuma lõunatuul ning teisel päeval me jõudsime Puteolisse. 14  Seal me kohtasime vendi, kes käisid meile peale, et jääksime nende juurde seitsmeks päevaks. Seejärel suundusime Rooma poole. 15  Saanud meist kuulda, tulid sealsed vennad meile vastu Appiuse turuväljakule* ja Kolme Kõrtsi* juurde. Neid nähes tänas Paulus Jumalat ja sai julgust.+ 16  Kui me lõpuks Rooma jõudsime, lubati Paulusel omaette elama asuda koos sõduriga, kes teda valvas. 17  Kolm päeva hiljem kutsus Paulus kokku juutide tähtsamad mehed. Kui need olid kogunenud, ütles ta neile: „Mehed, vennad, ehkki ma pole teinud midagi meie rahva ega esiisade kommete vastu,+ võeti mind Jeruusalemmas vahi alla ja anti roomlastele üle.+ 18  Kui need olid mu üle kuulanud,+ tahtsid nad mind vabaks lasta, sest ma polnud teinud midagi, mis oleks olnud surma väärt.+ 19  Aga kui juudid polnud sellega nõus, olin ma sunnitud nõudma keisri kohut,+ kuid mitte sellepärast, et mul oleks milleski oma rahvast süüdistada. 20  Sel põhjusel ma palusingi, et võiksin teid näha ja teiega rääkida, sest ma olen ahelais tema pärast, kellele Iisrael loodab.”+ 21  Nad ütlesid talle: „Me pole Juudamaalt sinu kohta kirju saanud, samuti pole ükski siia tulnud vendadest teatanud või rääkinud sinust midagi halba. 22  Kuid meie arvates on kohane kuulda sinu enda käest, mida sa mõtled, sest me teame, et sellest sektist+ räägitakse kõikjal halba.”+ 23  Nad leppisid Paulusega kokku ühe päeva ja siis tulid nad veel suurema hulgana tema elukohta. Ta andis neile hommikust õhtuni põhjalikult tunnistust Jumala kuningriigist* ja esitas veenvaid tõendeid Jeesuse kohta+ nii Moosese seadusest+ kui ka prohvetiraamatutest.+ 24  Mõned uskusid räägitut, teised aga mitte. 25  Kuna nad olid eri meelt, hakkasid nad laiali minema, kuid Paulus ütles veel: „Püha vaim on prohvet Jesaja kaudu teie esiisadele tabavalt öelnud: 26  „Mine selle rahva juurde ja ütle: „Te kuulete, kuid ei mõista, te vaatate, kuid ei näe.+ 27  Selle rahva süda on ju tuimaks läinud, nad on oma kõrvadega kuulnud, kuid pole kuulda võtnud, ja nad on oma silmad sulgenud, et nad oma silmadega ei näeks, kõrvadega ei kuuleks ja südamega aru ei saaks ega pöörduks, nii et mina nad terveks teeksin.””+ 28  Seetõttu olgu teile teada, et sõnumit Jumalalt lähtuvast päästest kuulutatakse teistele rahvastele+ ja nemad võtavad seda kuulda.”+ 29  ---* 30  Paulus jäi tervelt kaheks aastaks üürielamusse+ ja võttis lahkesti vastu kõiki, kes tema juurde tulid. 31  Laskmata end millelgi takistada, rääkis ta neile julgelt Jumala kuningriigist ning jagas õpetust isand Jeesus Kristuse kohta.+

Allmärkused

Kr Dike. Viitab kas õigluse jumalannale või õiglusele kui omadusele.
Võib tõlkida ka „Dioskuurid”; kaksikvennad Kastor (Castor) ja Polydeukes (Pollux).
Võib tõlkida ka „foorumile”. See oli rahva kogunemiskoht.
Võib tõlkida ka „Tres Taberna”.
Võib tõlkida ka „kuningavalitsusest”.
See salm puudub vanimates kreekakeelsetes käsikirjades. (Vt lisa A3.)