Heebrealastele 3:1–19

  • Jeesus on suurem kui Mooses (1–6)

    • Jumal on teinud kõik (4)

  • Hoiatus usupuuduse eest (7–19)

    • „Täna, kui te kuulete Jumala häält” (7, 15)

3  Seega, pühad vennad, kes olete saanud taevase kutse,+ mõtelge saadikule* ja ülempreestrile, keda me tunnistame — Jeesusele.+  Ta oli ustav Jumalale, kes ta ametisse pani,+ nagu ka Mooses oli ustav Jumala kojas*.+  Jeesus aga väärib suuremat austust+ kui Mooses, nagu ka ehitaja on auväärsem kui maja, mille ta on ehitanud.  Mõistagi on iga maja kellegi ehitatud, aga see, kes on teinud kõik, on Jumal.  Mooses oli ustav teener Jumala kojas ning tema teenistus osutas sellele*, millest pidi räägitama hiljem.  Kristus aga on ustav poeg,+ kes on seatud Jumala koja üle. Meie oleme see koda,+ kui me jääme lõpuni julgeks ja hoiame kõvasti kinni lootusest, mille üle me rõõmu tunneme.  Seetõttu ütleb püha vaim:+ „Täna, kui te kuulete Jumala häält,  ärge tehke oma südant kõvaks, nagu juhtus siis, kui kutsuti esile kibe viha, nagu sündis proovilepaneku päeval kõrbes,+  kus teie esiisad panid mind proovile, kuigi olid näinud mu tegusid nelikümmend aastat.+ 10  Seepärast tekkis mul selle põlvkonna vastu tülgastus ja ma ütlesin: „Nende süda eksitab neid pidevalt ja nad ei ole õppinud tundma minu teid.” 11  Ma vandusin oma vihas: „Nad ei saa puhata ühes minuga.*””+ 12  Vaadake ette, vennad, et keegi teist ei muutuks südamelt kurjaks ega uskmatuks, sest just selleni viib eemaldumine elavast Jumalast.+ 13  Pigem julgustage üksteist iga päev, kuni veel kestab see aeg, mille kohta öeldakse „täna”,+ et teie süda ei kalgistuks patu petliku veetluse tõttu. 14  Me saame kogeda sedasama mida Kristus, kui me vaid säilitame lõpuni samasuguse veendumuse, mis meil oli alguses.+ 15  Öeldakse ju: „Täna, kui te kuulete Jumala häält, ärge tehke oma südant kõvaks, nagu juhtus siis, kui kutsuti esile kibe viha.”+ 16  Sest kes olid need, kes küll kuulsid, ent kutsusid siiski esile Jumala kibeda viha? Kas mitte kõik need, kes olid Moosese juhtimisel Egiptusest välja läinud?+ 17  Ja kelle vastu tundis Jumal tülgastust nelikümmend aastat?+ Kas mitte nende vastu, kes tegid pattu, kelle laibad jäid maha kõrbesse?+ 18  Ja kellele ta vandus, et nad ei saa puhata ühes temaga? Kas mitte neile, kes olid sõnakuulmatud? 19  Niisiis me näeme, et nad ei saanud puhata* oma usupuuduse tõttu.+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „apostlile”.
Mõeldakse Iisraeli rahvast.
Võib tõlkida ka „oli tunnistuseks sellest”.
Võib tõlkida ka „nad ei pääse minu valmistatud puhkepaika”.
Võib tõlkida ka „minna puhkepaika”.