Hesekiel 3:1–27
3 Siis ta ütles mulle: „Inimesepoeg, söö, mis on su ees. Söö ära see rullraamat ning mine ja räägi Iisraeli rahvaga.”+
2 Ma avasin suu ja ta andis mulle söömiseks rullraamatu.
3 Ta ütles mulle: „Inimesepoeg, söö ära see rullraamat, mis ma sulle annan, ja täida sellega oma kõht.” Ma hakkasingi seda sööma ning see oli mu suus magus nagu mesi.+
4 Seejärel ta ütles: „Inimesepoeg, mine Iisraeli soo juurde ja anna neile teada minu sõnad.
5 Sind ei läkitata mitte võõrast ja arusaamatut keelt kõneleva rahva juurde, vaid Iisraeli soo juurde.
6 Sind ei läkitata mitte paljude võõrast ja arusaamatut keelt kõnelevate rahvaste juurde, kelle sõnu sa ei mõista. Kui ma saadaksin sind nende juurde, siis nemad kuulaksid sind.+
7 Aga Iisraeli sugu ei kuula sind, sest nad ei taha kuulata mind.+ On ju kogu Iisraeli sugu kõva lauba* ja kalgi südamega.+
8 Ma olen teinud su näo sama kõvaks, kui on nende näod, ja su lauba sama kõvaks, kui on nende laubad.+
9 Ma olen teinud su lauba teemandi sarnaseks, kõvemaks kui ränikivi.+ See on mässuline sugu, kuid ära karda neid, nende nägu ärgu kohutagu sind.”+
10 Ta ütles mulle: „Inimesepoeg, kuula kõiki mu sõnu, mis ma sulle räägin, ja talleta need oma südamesse.
11 Mine oma pagendatud rahva juurde+ ja räägi nendega. Ütle neile: „Nii lausub kõrgeim valitseja Jehoova”, kuulavad nad siis või mitte.”+
12 Siis kandis vaim mind endaga kaasa+ ja ma kuulsin enda tagant kõmavat häält, mis ütles: „Kiidetagu Jehoova auhiilgust tema asupaigas!”
13 Ma kuulsin olendite tiibade vihinat, kui need omavahel kokku puutusid,+ olendite kõrval olevate rataste häält+ ja tugevat kõminat.
14 Vaim kandis mind endaga kaasa. Ma tundsin kibedust ja mu vaim oli täis raevu ning Jehoova käsi oli võimsalt mu peal.
15 Ma läksin Tel-Abibi, pagendatud rahva juurde, kes elas Kebari jõe ääres.+ Ma jäin sinna, kus nad elasid, ning olin nende juures vapustatuna+ seitse päeva.
16 Seitsme päeva pärast tuli mulle Jehoovalt sõnum:
17 „Inimesepoeg, ma olen määranud su Iisraeli soole vahimeheks.+ Kui sa kuuled sõna mu suust, tuleb sul neid minu nimel hoiatada.+
18 Kui ma ütlen jumalatule: „Sa pead surema!”, sina aga ei hoiata teda — sa ei räägi ega manitse jumalatut pöörduma jumalakartmatult teelt, nii et ta jääks ellu+ —, siis see jumalatu sureb küll oma süütegude pärast,+ kuid tema verd ma nõuan sinu käest*.+
19 Kui sa aga hoiatad jumalatut, kuid tema ei pöördu oma jumalakartmatult ja kurjalt teelt, siis ta küll sureb oma süütegude pärast, kuid sina päästad oma elu.+
20 Ja kui õige hülgab õige tee ning teeb kurja, siis ma panen tema ette komistuskivi ja ta sureb.+ Kui sa pole teda hoiatanud, siis ta sureb oma patu pärast ja tema õigeid tegusid ei mäletata enam, aga tema verd ma nõuan sinu käest.+
21 Ent kui sa oled õiget hoiatanud, et ta ei patustaks, ja ta ei patustagi, siis jääb ta elama, sest ta võttis hoiatust kuulda,+ ja sina oled päästnud oma elu.”
22 Minu peale tuli seal Jehoova käsi. Jumal ütles mulle: „Mine orutasandikule ja seal ma räägin sinuga.”
23 Ma läksin orutasandikule ja nägin seal Jehoova auhiilgust,+ samasugust hiilgust, nagu ma olin näinud Kebari jõe ääres,+ ning ma langesin silmili maha.
24 Siis tuli vaim mu sisse ja tõstis mu jalule.+ Jumal ütles mulle:
„Mine sulge end oma majja.
25 Inimesepoeg, sind seotakse köitega kinni, nii et sa ei saa nende juurest ära minna.
26 Ma lasen su keelel suulakke kinni jääda ja sa jääd tummaks ega saa neid noomida, sest nad on mässuline sugu.
27 Aga kui ma sinuga räägin, siis ma avan sinu suu ja sa pead neile ütlema:+ „Nii lausub kõrgeim valitseja Jehoova.” Kes kuulab, see kuulaku,+ kes ei kuula, ärgu kuulaku, sest nad on mässuline sugu.+
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „järeleandmatu”.
^ Võib tõlkida ka „ma pean sind tema surma eest vastutavaks”.
