Iiob 20:1–29

  • Soofari teine sõnavõtt (1–29)

    • Tunneb, et Iiob on teda solvanud (2, 3)

    • Vihjab, et Iiob on kuri (5)

    • Väidab, et Iiob naudib patustamist (12, 13)

20  Naamalane Soofar+ vastas:   „Mu ärevad mõtted tõukavad mind vastama,ma olen häiritud.   Ma olen kuulnud solvavat noomimist,mu arukus sunnib mind vastama.   Sa oleksid pidanud juba ammu teadma —sest nii on olnud alates ajast, kui inimene maa peale pandi+ —,   et kurjade hõisked on üürikesed,jumalatu rõõm hetkeline.+   Kuigi ta suurus ulatub taevani,ta pea pilvedeni,   kaob ta igaveseks nagu tema roe.Kes teda on näinud, küsivad: „Kus ta on?”   Ta lendab ära otsekui unenägu ja teda ei leita,ta aetakse ära nagu öine nägemus.   Silm, mis teda kord nägi, ei näe teda enam,paik, kus ta asus, ei seleta teda enam.+ 10  Ta lapsed otsivad vaeste poolehoidu,oma kätega tagastab ta teiste varanduse.+ 11  Ta luud olid täis noorusjõudu,kuid ühes temaga langeb see põrmu. 12  Kui halb maitseb ta suus nagu magus,kui ta peidab seda oma keele all, 13  kui ta maitseb seda ega loobu sellest,vaid hoiab seda suus, 14  siis muutub toit ta sisikonnas hapuks,see saab ta sees otsekui kobra mürgiks. 15  Ta on neelanud varanduse, kuid oksendab selle välja,Jumal ajab selle välja ta kõhust. 16  Ta imeb kobrade mürki,rästiku mürgihambad tapavad ta. 17  Ei näe ta eales veevoogusid,mee- ega võijõgesid. 18  Ta peab tagastama vara seda kasutamata,ei saa ta nautida kaubeldes saadud rikkusi.+ 19  Sest ta on hävitanud ja hüljanud vaese,võtnud endale maja, mida ta pole ehitanud. 20  Ta ei tunne meelerahu,rikkus ei päästa teda. 21  Tal pole enam midagi neelata,ta heaolu ei kesta. 22  Ülikülluses haarab teda äng,õnnetus tabab teda kogu oma jõus. 23  Kui ta täidab kõhtu,saadab Jumal tema peale oma tulise viha,see sajab ta peale, tungib ta sisikonda. 24  Kui ta põgeneb raudrelva eest,läbistavad teda vaskvibu nooled. 25  Ta tõmbab oma seljast välja noole,oma sapist välkuva relva,teda haarab õud.+ 26  Tema aardeid ootab pilkane pimedus,tuli neelab õhutamatagi ta ära,õnnetus ootab igat ellujäänut ta telgis. 27  Taevas paljastab tema patu,maa tõuseb tema vastu. 28  Tema maja pühib minema tulvavesi,Jumala vihapäeva ränk vetevoog. 29  Selline on jumalatu inimese osa Jumalalt,pärand, mille Jumal on talle määranud.”

Allmärkused