Iiob 21:1–34
21 Siis Iiob lausus:
2 „Kuulake hoolega, mis mul on öelda,olgu see teie pakutavaks lohutuseks.
3 Olge minuga kannatlikud, kuni ma räägin.Kui olen kõnelnud, siis võite mõnitada.+
4 Kas kaeban ma inimesele?Kui ma seda teeksin, siis kaotaksin ju kannatuse.
5 Vaadake mind ja hämmastuge,pange käsi suu peale!
6 Kui vajun mõtiskellu, muutun rahutuks,kogu mu ihu väriseb.
7 Miks elavad jumalatud edasi,+jäävad vanaks ja saavad jõukaks?+
8 Nende lapsed on alati nende juures,nad näevad oma järeltulijaid.
9 Nende kodades on rahu, neis ei tunta hirmu,+Jumal ei karista neid oma kepiga.
10 Nende pullid sugutavad ja see ei luhtu,nende lehmad poegivad ja ei ole nurisünnitisi.
11 Nende poisid jooksevad karjana ringi,nende lapsed hüppavad ja kargavad.
12 Nad laulavad tamburiini ja lüüra saatel,tunnevad rõõmu flöödihelidest.+
13 Nende päevad mööduvad õnnes,nad lähevad rahus* alla surmavalda.
14 Aga Jumalale nad ütlevad: „Jäta meid rahule!Me ei soovi tunda su teid.+
15 Kes on see Kõikvõimas, et peaksime teda teenima?+Mida annavad meile suhted temaga?”+
16 Kuid ma tean, et nende heakäekäik pole nende endi kätes.+Jumalatute mõtteviis* on minust kaugel.+
17 Kui sageli kustub jumalatute lamp?+Kui sageli tabab neid õnnetus?Kui sageli saadab Jumal oma vihas nende peale hävingu?
18 Kas nad on kunagi nagu õlekõrred tuule käes,nagu aganad, mille tormituul kaasa viib?
19 Jumal talletab inimese karistuse tema poegadele.Kuid Jumal tasugu talle, nõnda et ta tunneb.+
20 Nähku ta silmad oma hävingut,joogu ta Kõikvõimsa raevu.+
21 Sest kas talle läheb korda, mis juhtub tema kojaga pärast teda,kui tema kuude arv katkeb?+
22 Kas keegi võib Jumalale tarkust õpetada,+mõistab ju tema kohut ka kõrgeimate üle?+
23 Üks mees sureb täies elujõus,+kui tal pole mingit muret ega vaeva,+
24 kui ta reied on rasvast lihavadja luud tugevad*.
25 Teine aga sureb äärmises viletsuses*,ilma et oleks maitsnud midagi head.
26 Üheskoos lamavad nad põrmus,+vaglad katavad neid mõlemaid.+
27 Ma tean hästi teie mõtteid,teie sepitsusi, mida te mu vastu haute*.+
28 Sest te küsite: „Kus on üliku maja,kus on jumalatu inimese telk?”+
29 Kas te pole küsitlenud rännumehi,pole vaaginud nende tähelepanekuid,
30 et õelat säästetakse õnnetuspäeval,ta päästetakse raevupäeval?
31 Kes ütleb talle näkku, milline on ta tee?Kes tasub talle ta tegude eest?
32 Kui ta on kantud kalmistule,siis valvatakse ta hauakoobast.
33 Oru mullakamakad on talle magusad.+Kogu inimkond järgneb talle,+nii nagu enne tedagi on läinud arvutu hulk.
34 Miks siis pakkuda mulle tühist troosti?+Teie jutt on läbini vale!”
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „hetkega”, st nende surm on kiire ja valutu.
^ Võib tõlkida ka „nõu”, „sepitsused”.
^ Võib tõlkida ka „luud täis üdi”.
^ Võib tõlkida ka „kibestunud hingega”.
^ Teine võimalik tähendus: „teie sepitsusi minu kallal vägivalda tarvitada”.
