Iiob 22:1–30

  • Eliifase kolmas sõnavõtt (1–30)

    • „Kas Jumalal on inimesest mingit tulu?” (2, 3)

    • Süüdistab Iiobit ahnuses ja ülekohtus (6–9)

    • „Kui pöördud tagasi Kõikvõimsa juurde, ehitatakse sind uuesti üles” (23)

22  Siis ütles teemanlane Eliifas:+   „Kas Jumalal on inimesest mingit tulu?Kas võiks taiplik tuua talle kasu?+   Kas Kõikvõimas hoolib sellest, et sa oled õige,kas ta saab sellest midagi, et käid laitmatuse teel?+   Kas ta karistab sindja käib sinuga kohut su jumalakartuse pärast?   Kas mitte hoopis sellepärast, et su kurjus on nii suurja su süütegudel pole lõppu?+   Sa ju võtad oma vendadelt pandi põhjuseta,rebid inimestelt riided seljast, jätad nad alasti.+   Sa ei ulata väsinule vettega anna näljasele leiba.+   Sa olid vägev mees, maa kuulus sulle,+sa olid soositu,   aga lesknaised saatsid sa tühjade kätega minemaja orbude* käsivarred sa murdsid. 10  Seepärast on su ümber nüüd püünised,+äkiline õud kohutab sind. 11  Seepärast on nii pime, et sa ei näe,tulvavesi katab sind. 12  Eks ole Jumal ülal taevas?Ja vaata, kui kõrgel on kõik tähed. 13  Aga sina ütled: „Mida Jumal ka teab?Kas suudab ta kohut mõista läbi pilkase pimeduse? 14  Pilved on tal ees, ei ta näe,kui ta jalutab taevavõlvil.” 15  Kas lähed ammust rada,mida on tallanud õelad, 16  need, kes enne oma aega ära napsati,kelle alusmüürid otsekui tulvaveega ära uhuti?+ 17  Nad ütlesid Jumalale: „Jäta meid rahule!Mida võib Kõikvõimas meile teha?” 18  Siiski täitis tema nende kojad kõige heaga. (Aga minust on sellised jumalakartmatud mõtted kaugel.) 19  Õiged näevad nende hävingut ja rõõmustavad,süütu hakkab neid pilkama ja ütleb: 20  „Meie vastased on hävitatud,tuli neelab selle, mis neist järele on jäänud.” 21  Õpi Jumalat tundma, siis on sul rahuja sind ootab palju head. 22  Võta vastu seadus, mis lähtub ta suust,talleta tema sõnad oma südames!+ 23  Kui pöördud tagasi Kõikvõimsa juurde, ehitatakse sind uuesti üles.+Kui kõrvaldad ülekohtu oma telgist, 24  kui heidad kulla põrmu,Oofiri kulla+ kivisesse kuristikku, 25  siis saab Kõikvõimas sinu kullaksja sinu parimaks hõbedaks. 26  Sest siis on sinu rõõmuks Kõikvõimas,sa tõstad oma palge Jumala poole. 27  Sa palud teda ja ta kuulab sind,sa täidad oma tõotused. 28  Kõik, mida sa otsustad teha, õnnestub,sinu teele paistab valgus. 29  Sest kui räägid ülbelt, tabab sind alandus,aga alandliku* ta päästab. 30  Ta vabastab süütud.Kui su käed on puhtad, tuleb sulle kindlasti pääste.”

Allmärkused

Võib tõlkida ka „isata laste”.
Võib tõlkida ka „selle, kes silmad maha lööb”.