Iiob 28:1–28
28 Hõbedal on leiukohtja kullal puhastamispaik,+
2 rauda võetakse maapõuestja vaske sulatatakse kividest.+
3 Inimene vallutab pimeduse,tungib pilkase pimeduse soppidesse,et otsida maaki.
4 Ta rajab kaevandusi inimasustusest kaugele,unustatud paikadesse, eemale inimese teedest.Mõned laskuvad alla ja ripuvad seal kõikudes.
5 Maapinnast kasvab toitu,aga maapõu pööratakse pahupidi otsekui tulega*.
6 Seal leidub kivimites safiirija pinnases on kulda.
7 Ei tea sinna teed ükski röövlind,seda pole silmanud must-harksaba.
8 Ükski uhke loom pole sel teel sammunud,noor lõvi pole seal ringi luusinud.
9 Inimene taob käega ränikivi,paiskab mäed nende alustelt,
10 uuristab kaljusse veekanaleid,+tema silm märkab kõiksugu aardeid.
11 Ta tammistab jõgede lätteid,toob varjatu valguse kätte.
12 Kust aga leida tarkust?+Kus on arukuse allikas?+
13 Inimene ei tea selle hinda,+ei leidu seda elavate maal.
14 Vetesügavus ütleb: „Siin seda pole!”,meri lausub: „Ka minu juures mitte!”+
15 Seda ei saa osta puhta kulla eestega vaagida hõbedat selle vastu.+
16 Seda ei saa osta Oofiri kulla+ eest,ei haruldase oonüksi ega safiiri eest.
17 Kulla ega klaasiga pole see võrreldav,puhtast kullast nõu vastu pole see vahetatav.+
18 Koralle ja mäekristalli ei maksa mainidagi.+Tarkus on rohkem väärt kui pärlid.
19 See pole võrreldav Kuusi* topaasiga,+seda ei saa osta isegi puhta kulla eest.
20 Kust siis tuleb tarkus,kus on arukuse allikas?+
21 See on peidetud kõigi elavate silme eest,+varjatud taeva lindudegi eest.
22 Häving ja surm ütlevad:„Meie kõrvu on jõudnud vaid kuuldus sellest.”
23 Jumal tunneb teed selle juurde,tema üksinda teab selle asupaika,+
24 sest tema pilk ulatub maa äärteni,ta näeb kõike, mis on taeva all.+
25 Kui ta andis tuulele jõu,+mõõtis ära veed,+
26 andis vihmale seaduse,+määras kõuepilvele tee,+
27 siis nägi ta tarkust ja avas seda,ta rajas selle ja proovis läbi.
28 Ta ütles inimesele:„Jehoova kartus, see on tarkus,+ja kurjast hoidumine on arukus.””+
