Iiob 8:1–22
8 Siis ütles suhiit+ Bildad:+
2 „Kui kaua sa veel nõndaviisi räägid?+Sõnad sinu suust on kõigest tuuleiil.
3 Kas Jumal väänab õigustja Kõikvõimas õiglust?
4 Kui su pojad patustasid tema vastu,lasi ta neid karistada üleastumise eest.
5 Aga kui sa otsiksid Jumalat+ja anuksid Kõikvõimsalt soosingut,
6 kui sa oleksid tõesti puhas ja aus,+siis vaataks ta su poole,taastaks su endise elu.
7 Kuigi su algus oleks väike,ootaks sind suur tulevik.+
8 Küsi ometi endiselt põlvelt,pane tähele, mida esiisad on välja uurinud.+
9 Me tulime ju alles eile ilmale ning me ei tea midagi,sest meie päevad maa peal on pelk vari.
10 Eks nemad õpeta sind,räägi sulle, mida nad teavad?
11 Kas papüürus kasvab kõrgeks soise pinnaseta?Kas pilliroog sirgub suureks ilma veeta?
12 Kuigi veel pungas ja lõikamata,kuivab see kiiremini kui ükski muu taim.
13 Nii sünnib kõigi nendega, kes unustavad Jumala,sest jumalatu lootus hävib.
14 Tema lootus on rajatud tühisusele ega paku talle tuge,see on habras kui ämblikuvõrk.
15 Ta toetub oma kojale, kuid see ei püsi,ta haarab sellest kinni, aga see ei pea vastu.
16 Ta on hästikastetud taim päikese käes,ta võsud levivad aias.+
17 Ta juured põimuvad kivihunnikus,ta otsib endale kivide keskelt kodu.
18 Aga kui ta oma asemelt välja juuritakse,salgab see paikki ta ära, öeldes: „Ma pole sind eales näinud!”+
19 Vaat nii ta kaob+ja mullast võrsuvad teised.
20 Kuid Jumal ei hülga laitmatuidega toeta õelaid.
21 Veel täidab ta sinu suu naeruga,su huuled rõõmuhõisetega.
22 Kes sind vihkavad, riietatakse häbisse,ja jumalatute telk kaob.”
