Ilmutus 1:1–20

  • Ilmutus, mille Jumal andis Jeesuse kaudu (1–3)

  • Tervitused seitsmele kogudusele (4–8)

    • „Mina olen alfa ja oomega” (8)

  • Püha vaim viib Johannese Isanda päeva (9–11)

  • Nägemus aussetõstetud Jeesusest (12–20)

1  Jeesus Kristuse ilmutus*, mille Jumal talle andis,+ et näidata oma orjadele,+ mis varsti toimub. Ta saatis oma ingli ning avaldas tema kaudu selle ilmutuse sümboolses keeles oma orjale Johannesele,+  kes on rääkinud Jumala sõnast ja Jeesus Kristuse tegudest — kõigest, mida ta on näinud.  Õnnelik on see, kes loeb ette selle prohvetikuulutuse sõnu, ning õnnelikud on need, kes neid sõnu kuulevad ja nende järgi teevad,+ sest määratud aeg on lähedal.  Johanneselt seitsmele Aasia provintsi kogudusele.+ Armu* ja rahu teile „sellelt, kes on, kes oli ja kes tuleb”,+ seitsmelt vaimult+ tema trooni ees  ja Jeesus Kristuselt, kes on ustav tunnistaja,+ esimene surnuist ülesäratatu+ ja maa kuningate valitseja.+ Temale, kes meid armastab,+ kes on meid vabastanud meie pattudest omaenda verega+  ja on teinud meid kuningateks+ ning oma Jumala ja isa preestriteks,+ kuulugu au ja vägi igavesti. Aamen.  Ta tuleb pilvedega+ ja kõigi silmad näevad teda, ka nende silmad, kes ta läbi pistsid. Tema pärast taovad kõik maa suguvõsad endale kurbusest vastu rinda.+ Jah, aamen.  „Mina olen alfa ja oomega*,+ see, kes on, kes oli ja kes tuleb, Kõikvõimas,” ütleb Jumal Jehoova*.+  Mina, Johannes, teie vend ja kaaslane raskustes,+ kuningriigis+ ja vastupidavuses+ Jeesuse järelkäijana,+ olin Patmose saarel Jumalast rääkimise ja Jeesusest tunnistuse andmise pärast. 10  Püha vaim viis mind Isanda päeva ning ma kuulsin enda tagant tugevat, otsekui trompeti häält, 11  mis ütles: „Mida sa näed, see kirjuta rullraamatusse ja saada see seitsmele kogudusele: Efesosse,+ Smürnasse,+ Pergamoni,+ Tüatiirasse,+ Sardesesse,+ Filadelfiasse+ ja Laodikeiasse.”+ 12  Ma pöörasin ringi, et vaadata, kes minuga räägib. Kui ma olin pöördunud, nägin ma seitset kuldlambijalga+ 13  ning lambijalgade keskel kedagi inimesepoja sarnast,+ kes kandis kandadeni ulatuvat rõivast ja rinna ümber kuldvööd. 14  Tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek.+ 15  Tema jalad olid kui ahjus hõõguv puhas vask+ ja tema hääl nagu võimas veekohin. 16  Paremas käes oli tal seitse taevatähte+ ning tema suust ulatus välja pikk ja terav kaheteraline mõõk+ ning tema nägu oli nagu päike, kui see kõige eredamalt särab.+ 17  Teda nähes langesin ma tema jalge ette otsekui surnu. Ta pani oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära karda! Mina olen esimene+ ja viimane+ 18  ja elav.+ Ma olin surnud,+ kuid nüüd ma elan igavesti+ ning mul on surma ja surmavalla* võtmed.+ 19  Pane kirja, mida sa nägid, mis toimub praegu ja mis sünnib pärast seda. 20  Püha saladus seitsmest tähest, mida sa nägid mu paremas käes, ja seitsmest kuldlambijalast on see: seitse tähte sümboliseerivad seitsmes koguduses olevaid saadikuid* ja seitse lambijalga sümboliseerivad seitset kogudust.+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „avalikuks tegemine”, „kattest vabastamine”.
Võib tõlkida ka „ärateenimata lahkust”, „ülimat headust”.
St algus ja lõpp. Alfa on kreeka tähestiku esimene täht ja oomega viimane täht.
Sümboolne paik, kus inimesed magavad surmaund. (Vt „Sõnaseletusi”.)
Sõna-sõnalt „seitsme koguduse ingleid”.