Ilmutus 10:1–11
10 Ma nägin taevast laskuvat veel üht tugevat inglit, kes oli riietatud pilvesse. Tema pea kohal oli vikerkaar, tema nägu oli nagu päike+ ja tema jalad olid nagu tulesambad
2 ning tal oli käes väike lahtirullitud rullraamat. Ta asetas oma parema jala mere peale, vasaku jala aga maa peale
3 ning ta hüüdis valju häälega, justkui möirgaks lõvi.+ Kui ta hüüdis, siis rääkisid seitse kõuekõminat.+
4 Kui need seitse kõuekõminat rääkisid, tahtsin ma kirjutama hakata, ent kuulsin taevast üht häält+ ütlevat: „Hoia salajas seda,* mida seitse kõuekõminat rääkisid, ja ära kirjuta seda üles!”
5 Ingel, keda ma nägin seismas mere ja maa peal, tõstis parema käe taeva poole
6 ja vandus selle nimel, kes elab igavesest ajast igavesti,+ kes on loonud taeva, maa ja mere ning kõik, mis neis on:+ „Ootamise aeg on läbi.
7 Neil päevil, kui seitsmes ingel+ valmistub trompetit puhuma,+ saab teoks püha saladus,+ mida Jumal on kuulutanud hea sõnumina oma orjadele, prohvetitele.”+
8 Ma kuulsin taas taevast häält+ ja see ütles mulle: „Mine võta avatud rullraamat ingli käest, kes seisab mere ja maa peal.”+
9 Ma läksin ingli juurde ja palusin, et ta annaks mulle selle väikse rullraamatu. Ta ütles mulle: „Võta see ja söö ära!+ Su kõhus on see kibe, aga su suus on see magus nagu mesi.”
10 Ma võtsin ingli käest väikse rullraamatu ja sõin selle ära.+ See oli mu suus magus nagu mesi,+ aga kui ma olin selle ära söönud, läks mul kõhus kibedaks.
11 Siis öeldi mulle: „Sa pead taas prohvetlikult rääkima hõimudest, rahvastest, keeltest ja paljudest kuningatest.”
Allmärkused
^ Sõna-sõnalt „pane pitseriga kinni see”.
