Ilmutus 14:1–20
14 Siis ma nägin Talle+ seismas Siioni mäel+ ja koos temaga oli 144 000,+ kelle laubale on kirjutatud tema nimi ja ta isa nimi.+
2 Ma kuulsin taevast häält, mis oli nagu paljude vete kohin ja nagu vali kõuekõmin. See hääl, mida ma kuulsin, oli selline nagu lauljatel, kes end lüüradel saadavad.
3 Nad laulavad otsekui uut laulu+ trooni ees ning nelja olendi+ ja vanemate+ ees. Seda laulu ei suutnud ära õppida keegi muu kui ainult need 144 000,+ kes on ära ostetud maa pealt.
4 Nemad ei ole end rüvetanud naistega, nad on neitsilikult puhtad.+ Nad järgnevad Tallele kõikjale, kuhu ta läheb.+ Nad on inimeste hulgast ostetud,+ et tuua nad uudseviljana+ Jumalale ja Tallele.
5 Nende suust pole leitud pettust, nad on laitmatud.+
6 Ma nägin keset taevast* lendamas veel üht inglit, kes kuulutas igavest head sõnumit maa elanikele — igale rahvale, suguvõsale, keelele ja hõimule.+
7 Ta hüüdis valju häälega: „Kartke Jumalat ja andke talle au, sest kätte on jõudnud tema kohtutund!+ Kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa, mere+ ja veeallikad!”
8 Tema järel tuli teine ingel, kes hüüdis: „Ta on langenud! Suur Babülon+ on langenud,+ see, kes jootis kõigile rahvastele oma hooruskire* veini!”+
9 Nende järel tuli kolmas ingel, kes hüüdis valju häälega: „Kui keegi kummardab metsalist+ ja selle kuju ning lubab teha märgi oma laubale või oma käe peale,+
10 siis joob temagi Jumala raevu veini, mis valatakse lahjendamata Jumala raevu karikasse.+ Teda piinatakse tule ja väävliga+ pühade inglite ees ja Talle ees.
11 Selliste inimeste piinamise suits tõuseb ikka ja igavesti+ ning neil pole rahu päeval ega ööl, ei neil, kes kummardavad metsalist ja selle kuju, ega ühelgi, kes lubab endale teha tema nime märgi.+
12 See nõuab vastupidavust pühadelt,+ kes peavad kinni Jumala käskudest ja usuvad+ Jeesusesse.”
13 Siis kuulsin ma üht häält taevast ütlevat: „Kirjuta: „Õnnelikud on need, kes nüüdsest peale surevad Isanda jüngritena.+ Jah, nad puhaku oma töövaevast, ütleb vaim, sest nende teod lähevad nendega ühes.””
14 Ma nägin valget pilve, millel istus keegi, kes oli inimesepoja sarnane+ ning kel oli kuldkroon peas ja terav sirp käes.
15 Üks teine ingel väljus templi pühamust, hüüdes valju häälega sellele, kes pilvel istus: „Asu oma sirbiga tööle ja lõika, sest lõikustund on tulnud, maa vili on küps!”+
16 Kes pilvel istus, käis sirbiga üle maa ja maa vili sai lõigatud.
17 Veel üks ingel väljus templi pühamust, mis asub taevas, ja temalgi oli terav sirp.
18 Ja altarist väljus veel üks ingel, temal oli võim tule üle. Ta hüüdis valju häälega sellele, kel oli terav sirp: „Asu oma sirbiga tööle ja kogu kokku maa viinapuu kobarad, sest viinamarjad on küpseks saanud!”+
19 Ingel käiski sirbiga üle maa, lõikas maha maa viinapuu ja heitis selle Jumala viha suurde surutõrde.+
20 Surutõrt sõtkuti väljaspool linna ja surutõrrest voolas välja verd, mis ulatus hobuste valjasteni ja 1600 staadioni* kaugusele.
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „pea kohal”.
