Jaakobuse 1:1–27

  • Tervitused (1)

  • Vastupidavus toob õnne (2–15)

    • Läbiproovitud usk (3)

    • Paluge usus (5–8)

    • Vale soov viib patu ja surmani (14, 15)

  • Iga hea and on ülalt (16–18)

  • Jumala sõna kuulamine ja selle järgi tegutsemine (19–25)

    • Inimene, kes vaatab peeglisse (23, 24)

  • Puhas ja rikkumata jumalateenistus (26, 27)

1  Jaakobuselt,+ Jumala ja meie isanda Jeesus Kristuse orjalt, kaheteistkümnele hajali asuvale suguharule. Tervitusi teile!  Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui teid tabavad mitmesugused katsumused,+  sest te teate, et läbiproovitud usk teeb teid vastupidavaks.+  Laske ainult vastupidavusel oma töö lõpuni teha, et te oleksite täiuslikud* ja veatud ning teis poleks midagi puudu.+  Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, siis ta palugu Jumalat+ — sest tema annab kõigile heldelt, etteheiteid tegemata+ — ja seda antakse talle.+  Aga ta palugu usus,+ ilma kahtlemata,+ sest kes kahtleb, on otsekui merelaine, mida tuul tõstab ja sinna-tänna pillutab.  Selline inimene ärgu oodaku, et ta Jehoovalt* midagi saab.  Ta on kõhklev,+ ebakindel kõigil oma teedel.  Kehval järjel vend tundku rõõmu oma ülendusest,+ 10  rikas aga oma madalusest,+ sest rikkad hävivad nagu põllulilled. 11  Nõnda nagu päike tõuseb ja närtsitab oma kõrvetava kuumusega lille, nii et selle õis variseb maha ja ilu kaob, nõnda närbub ka rikas oma eluteel.+ 12  Õnnelik on see, kes peab katsumustes vastu,+ sest kui ta pälvib Jumala soosingu, saab ta elupärja*,+ mille Jehoova on tõotanud anda neile, kes teda armastavad.+ 13  Ärgu keegi katsumuse korral öelgu: „See katsumus on mulle Jumalalt.” Sest Jumalat ei saa keegi ahvatleda halba tegema ja ka tema ise ei ahvatle kedagi halba tegema. 14  Pigem paneb igaühe proovile tema enda vale soov, mis teda ahvatleb ja peibutab.+ 15  Kui see soov on viljastunud, toob ta ilmale patu, ja kui patt on tehtud, sünnitab see surma.+ 16  Ärge eksige, mu armsad vennad. 17  Iga hea and ja iga täiuslik kingitus on ülalt,+ taevase valguse isalt,+ kes pole muutlik nagu vari.+ 18  Oma tahtel on ta meid sünnitanud tõe sõna kaudu,+ et oleksime esimesed valitud* tema loodute hulgast.+ 19  Teadke seda, mu armsad vennad: igaüks olgu alati valmis kuulama, ta ärgu rääkigu mõtlematult,+ ta ärgu vihastugu kergesti,*+ 20  sest inimese viha takistab teha seda, mis on õige Jumala silmis.+ 21  Heitke siis endast ära kõik saast ja vähimgi kurjus*.+ Laske alandlikult endasse istutada Jumala sõna, mis võib teid päästa. 22  Olge sellised, kes Jumala sõna järgi tegutsevad,+ mitte sellised, kes üksnes kuulavad ja petavad end valede mõttekäikudega. 23  Sest kui keegi sõna kuuleb, aga selle järgi ei tegutse,+ sarnaneb ta inimesega, kes vaatab oma nägu peeglist. 24  Ta vaatab ennast, läheb ära ja unustab kohe, milline ta on. 25  Kes aga vaatab teraselt* täiusliku seaduse+ sisse, mis teeb vabaks, ja järgib seda, pole mitte unustav kuulja, vaid tegutseja. Kes nii teeb, on õnnelik.+ 26  Kui keegi peab ennast Jumala teenijaks*, aga ei talitse oma keelt,+ siis ta petab ennast ja tema jumalateenistus on tühine. 27  Puhas ja rikkumata jumalateenistus* meie Jumala ja isa silmis on selline: tuleb hoolitseda orbude+ ja lesknaiste+ eest nende raskustes+ ning hoida end maailmast määrdumata.+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „laitmatud”.
Võib tõlkida ka „auhinnaks elu”.
Võib tõlkida ka „uudsevili”.
Võib tõlkida ka „igaüks olgu kiire kuulama, aeglane rääkima, aeglane vihastuma”.
Teine võimalik tähendus: „oma rohke kurjus”.
Võib tõlkida ka „kummardudes”.
Võib tõlkida ka „peab ennast usklikuks”.
Võib tõlkida ka „religioon”.