Jesaja 36:1–22

  • Sanherib vallutab Juuda (1–3)

  • Ülemjoogikallaja pilkab Jehoovat (4–22)

36  Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assüüria+ kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade vastu ja vallutas need.+  Assüüria kuningas saatis Laakisest+ Jeruusalemma kuningas Hiskija juurde ülemjoogikallaja*+ ühes võimsa sõjaväega. Nad peatusid ülatiigi veejuhtme juures,+ mis on pesupesemisväljale viiva tee ääres.+  Siis läksid kojaülem Eljakim,+ Hilkija poeg, ning kirjutaja Sebna+ ja kroonik Joah, Aasafi poeg, ülemjoogikallajaga kohtuma.  Ülemjoogikallaja ütles neile: „Öelge Hiskijale: „Nii lausub suur kuningas, Assüüria kuningas: „Millele sa küll loodad?+  Sa ütled, et sul on nii sõjaplaan kui ka jõud. Kuid need on tühjad sõnad. Kelle peale sa loodad, et julged minu vastu mässata?+  Sa loodad Egiptuse, selle murtud pilliroo peale, mis tungib pihku ja puurib peost läbi, kui sellele toetuda. Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas, kõigile, kes tema peale loodavad.+  Kui te ütlete mulle, et te loodate oma Jumala Jehoova peale, siis kas polnud need mitte tema ohvripaigad ja altarid, mis Hiskija kõrvaldas,+ öeldes Juudale ja Jeruusalemmale: „Te peate kummardama selle altari ees”?””+  Palun sõlmi nüüd mu isanda Assüüria kuningaga+ selline kihlvedu: ma annan sulle 2000 hobust, kui sa suudad neile ratsanikud leida.  Kuidas suudaksid sa lüüa isegi väikseimat võimukandjat mu isanda sulaste seast, kui loodad Egiptuse vankrite ja ratsanike peale? 10  Kas olen ma siis ilma Jehoova loata selle maa vastu tulnud, et see hävitada? Jehoova ise ütles mulle: „Mine selle maa vastu ja hävita see!”” 11  Siis ütlesid Eljakim, Sebna+ ja Joah ülemjoogikallajale:+ „Palun räägi oma sulastega aramea* keeles,+ me saame sellest aru. Ära räägi meiega juudi keeles müüri peal oleva rahva kuuldes.”+ 12  Ent ülemjoogikallaja vastas: „Kas mu isand saatis mind rääkima neid sõnu vaid teie isandale ja teile? Kas mitte ka neile, kes istuvad müüril ning peavad koos teiega sööma oma rooja ja jooma oma kust?” 13  Siis hüüdis ülemjoogikallaja valju häälega juudi keeles:+ „Kuulake, mida ütleb suur kuningas, Assüüria kuningas!+ 14  Kuningas ütleb nõnda: „Ärge laske Hiskijal end petta, sest tema ei suuda teid päästa!+ 15  Ärgu pangu Hiskija teid lootma Jehoova peale!+ Ta ütleb: „Jehoova päästab meid! Seda linna ei anta Assüüria kuninga kätte.” 16  Ärge kuulake Hiskijat, sest Assüüria kuningas ütleb: „Sõlmige minuga rahu ja andke alla. Siis te saate igaüks süüa oma viinapuust ja viigipuust ning juua omaenda veemahutist, 17  kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane,+ maale, kus on vilja ja värsket veini, leiba ja viinamägesid. 18  Ärge laske Hiskijal end eksitada sõnadega „Jehoova päästab meid!”. Kas on mõni teiste rahvaste jumalaist päästnud oma maa Assüüria kuninga käest?+ 19  Kus on Hamati ja Arpadi jumalad?+ Kus on Sefarvaimi+ jumalad? Kas nemad päästsid Samaaria minu käest?+ 20  Kes kõigist nende maade jumalatest on päästnud oma maa minu käest, et Jehoova suudaks päästa Jeruusalemma minu käest?”””+ 21  Aga nad olid vait ega vastanud talle sõnagi, sest kuningas oli keelanud talle vastata.+ 22  Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, ning kirjutaja Sebna+ ja kroonik Joah, Aasafi poeg, Hiskija juurde, riided lõhki käristatud, ning andsid talle teada ülemjoogikallaja sõnad.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „ravšake”.
Võib tõlkida ka „süüria”.