Jesaja 41:1–29
41 „Kuulake mind vaikides,* te saared*.Kogugu rahvad jõudu,tulgu mu ette ja rääkigu,+lähme üheskoos kohtusse.
2 Kes kutsus päikesetõusu poolt mehe,+kutsus ta õiglaselt oma jalge ette*,et anda talle rahvadja lasta tal alistada kuningad?+Kes teeb nad tema mõõga ees põrmuks,tema vibu ees kõrteks tuules?
3 Ta ajab neid taga ja läheb takistamatultmööda radu, mida ta varem pole käinud.
4 Kes on seda teinud ja nõnda toiminud,kutsunud olemasollu rahvapõlvi?Mina, Jehoova, olen esimene+ja viimastelegi olen ma seesama.”+
5 Saared nägid seda ja ehmusid.Maailma ääred hakkasid värisema,nad koondusid ja astusid ette.
6 Igaüks aitab oma kaaslastja ütleb oma vennale: „Ole tugev!”
7 Käsitööline ergutab kullasseppa,+sepavasaraga tagujaalasil sepistajat.Ta ütleb kokkujoodetu kohta: „Väga hea.”Seejärel kinnitatakse kuju naeltega, et see ei kukuks ümber.
8 „Aga sina, Iisrael, oled mu teenija,+sina, Jaakob, kelle ma olen valinud,+mu sõbra Aabrahami sugu,+
9 sina, kelle ma võtsin maailma äärtest+ja kutsusin kaugeimaist paigust.Ma ütlesin sulle: „Sina oled mu teenija,+ma olen sind valinud ja ma pole sind hüljanud.+
10 Ära karda, sest mina olen sinuga.+Ära muretse, sest mina olen su Jumal.+Ma teen sind tugevaks, ma aitan sind,+oma õiguse parema käega hoian ma sinust kõvasti kinni.”
11 Kõiki, kes raevuvad su peale, häbistatakse ja alandatakse.+Kes sinu vastu sõdivad, saavad eikellekski ja hukkuvad.+
12 Sa otsid oma vastaseid, kuid ei leia neid.Kes sinuga sõdivad, saavad eimiskiks, nagu poleks neid olnudki.+
13 Sest mina, sinu Jumal Jehoova, haaran kinni su paremast käestja kinnitan sulle: „Ära karda, mina aitan sind!”+
14 Ära karda, sa ussike* Jaakob,+ärge kartke, te Iisraeli mehed! Mina aitan teid,” lausub Jehoova, sinu lunastaja,+ Iisraeli Püha.
15 „Ma olen sinust teinud viljapeksuree,+uue teravahambulise viljapeksuriista.Sa peksad mägesid nagu vilja ja purustad need,teed künkad aganate sarnaseks.
16 Sa tuulad neidja tuul kannab nad minema,tormituul pillutab laiali.Sa tunned rõõmu Jehoovast+ja tunned uhkust Iisraeli Püha üle.”+
17 „Viletsad ja vaesed otsivad asjata vett.Nende keel kuivab janust.+Mina, Jehoova, vastan neile.+Mina, Iisraeli Jumal, ei jäta neid maha.+
18 Lagedatel mägedel panen ma voolama jõed+ja orutasandikel vulisema allikad.+Kõrbe muudan ma roostikuksja põuase maa veeallikaiks.+
19 Kõrbesse istutan ma seedri,akaatsia, mürdi ja männi.+Kõrbetasandikule istutan kadakaühes saarepuu ja küpressiga,+
20 et kõik inimesed võiksid näha ja teada,panna tähele ja mõista,et seda on teinud Jehoova käsi,selle loonud Iisraeli Püha.”+
21 „Esitage oma argumendid,” ütleb Jehoova.„Tooge välja oma väited,” lausub Jaakobi kuningas.
22 „Esitage tõendid ja rääkige meile, mis on tulemas.Jutustage endistest asjadest,*et võiksime nende üle mõtiskleda ja mõista nende lõppu.Või kuulutage meile seda, mis tuleb.+
23 Rääkige meile, mis juhtub tulevikus,et me mõistaksime, et te olete jumalad.+Tehke ometi midagi, olgu siis head või halba,et võiksime hämmastuda seda nähes.+
24 Teid ju polegi olemasja teie saavutatu on olematu.+Igaüks, kes teid valib, on jäle.+
25 Ma kutsusin põhja poolt mehe ja ta tuleb,+päikesetõusu poolt mehe,+ kes hüüab mu nime.Ta tallab valitsejaid, nagu oleksid need savi,+otsekui pottsepp sõtkub märga savi.
26 Kes on rääkinud sellest algusest peale, et me teaksime,või möödunud aegadel, et võiksime öelda: „Tal on õigus”?+Tõesti, keegi pole sellest rääkinud.Keegi pole seda kuulutanud.Keegi pole teilt midagi kuulnud.”+
27 Mina olin esimene, kes ütles Siionile: „Näe, mis sünnib!”,+ja ma saadan Jeruusalemma hea sõnumi kuulutaja.+
28 Ma vaatasin, aga polnud kedagi,nende keskel polnud ühtki, kes oleks andnud nõu.Ma küsisin neilt, et nad vastaksid.
29 Nad kõik on vaid meelepete*.Nende teod on olematud.Nende valatud kujud on vaid tuul ja tühisus.+
Allmärkused
^ Viitab Vahemere rannikualadele.
^ Võib tõlkida ka „vaikige mu ees”.
^ St oma teenistusse.
^ St kaitsetu ja tühine.
^ Võib tõlkida ka „jutustage, mis oli alguses”.
^ Võib tõlkida ka „olematus”.
