Jesaja 63:1–19

  • Jehoova maksab rahvastele kätte (1–6)

  • Jehoova truu armastus minevikus (7–14)

  • Kahetsuspalve (15–19)

63  Kes see on, kes tuleb Edomist,+oma erksavärvilisis* riideis Bosrast,+kes auväärseis rõivaisvõimsalt marsib?„See olen mina, kes räägin õigust,kel on külluslikult jõudu päästmiseks.”   Miks on su riided punased,su rõivad nagu surutõrres sõtkujal?+   „Ma sõtkusin viinamarju üksinda,rahvaste seast polnud kedagi mu kõrval.Ma sõtkusin neid oma vihas,tallasin neid oma raevus.+Nende veri pritsis mu rõivastele,kõik mu riided määrdusid.   Mu otsuseks on kättemaksupäev+ja mu lunastatute aasta on saabunud.   Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud,hämmastusin, et keegi ei pakkunud abi.Seepärast tõi mulle pääste* mu enda käsivars,+mind toetas mu enda raev.   Oma vihas tallasin ma rahvaid,panin nad joobuma mu raevust+ning valasin nende vere maha.”   Ma kõnelen Jehoova truu armastuse tegudest,Jehoova kiiduväärt tegudest,kõigest, mis Jehoova on meie heaks teinud,+tema paljudest heategudest, mis ta on Iisraeli rahvale teinudoma halastuses ja oma truu armastuse külluses.   Ta ütles: „Nad on tõesti minu rahvas, kes ei murra truudust.”+Nii sai ta nende päästjaks.+   Kõik, mis vaevas neid, vaevas ka teda.+Tema isiklik saadik* päästis nad.+Armastuse ja kaastunde pärast lunastas ta nad,+ta tõstis nad üles ja kandis neid kõigil muistseil päevil.+ 10  Aga nad mässasid+ ja kurvastasid tema püha vaimu.+Siis sai ta nende vaenlaseks+ja võitles nende vastu.+ 11  Nad meenutasid ammuseid päevi,tema teenija Moosese päevi:„Kus on see, kes tõi nad välja merest+ koos oma rahva karjastega?+Kus on see, kes pani tema sisse oma püha vaimu,+ 12  see, kelle auline käsivars toetas Moosese paremat kätt,+kes lõhestas nende ees veed,+et teha endale igikestev nimi,+ 13  see, kes juhtis nad läbi vetevoogude*,nii et nad käisid ega komistanud,astusid nagu hobune tühermaal? 14  Nagu kariloomad lähevad alla orutasandikule puhkama,nõnda viis Jehoova vaim nad puhkepaika.”+Nii juhtisid sa oma rahvast,et teha endale ülev* nimi.+ 15  Vaata alla taevast,oma pühast ja aulisest* eluasemest.Kus on su ind ja vägevus,su sügav kaastunne+ ja halastus?+Meie eest on need varjatud. 16  Sina oled ju meie isa.+Isegi kui Aabraham ei tea meidja Iisrael ei tunne meid,oled sina, Jehoova, meie isa.Ammusest ajast on su nimi Meie Lunastaja.+ 17  Miks sa, Jehoova, lased meil eksida* su teedelt?Miks lased meie südamel paaduda, nii et me sind ei karda?+Tule tagasi oma teenijate pärast,sulle kuuluvate suguharude pärast!+ 18  Vaid üürikeseks ajaks oli su pühal rahval omand.Meie vastased tallasid maha su pühamu.+ 19  Liiga kaua oleme olnud otsekui need, kelle üle sa pole kunagi valitsenud,nagu need, keda pole kunagi nimetatud sinu nimega.

Allmärkused

Teine võimalik tähendus: „erepunaseis”.
Võib tõlkida ka „võidu”.
Võib tõlkida ka „tema palge eest tulnud ingel”.
Võib tõlkida ka „sügavate vete”.
Võib tõlkida ka „kaunis”.
Võib tõlkida ka „kaunist”.
Võib tõlkida ka „paned meid eksima”.