Johannese 13:1–38
13 Jeesus teadis juba enne paasapüha, et on tulnud tema tund+ minna sellest maailmast ära Isa juurde.+ Ta oli armastanud omi, kes olid maailmas, ning ta armastas neid lõpuni.+
2 Oli õhtusöögi aeg. Kurat oli juba pannud Juudas Iskarioti,+ Siimoni poja südamesse mõtte Jeesus ära anda.+
3 Kuna Jeesus teadis, et Isa on andnud kõik tema kätte ning et ta on tulnud Jumala juurest ja läheb Jumala juurde,+
4 tõusis ta laua äärest ning pani oma pealisriided kõrvale. Võtnud rätiku, sidus ta selle endale vööle.+
5 Seejärel pani ta nõusse vett ning hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama neid vööl oleva rätikuga.
6 Kui ta jõudis Siimon Peetruseni, ütles see talle: „Isand, kas sina pesed minu jalgu?”
7 Jeesus vastas: „Praegu sa ei saa aru, mida ma teen, aga hiljem sa mõistad seda.”
8 Peetrus ütles talle: „Eluilmaski ei või sina minu jalgu pesta!” Jeesus vastas talle: „Kui ma sind ei pese,+ pole sul minuga midagi ühist.”
9 Siimon Peetrus ütles: „Isand, siis ära pese üksnes mu jalgu, vaid ka mu käsi ja pead!”
10 Jeesus lausus talle: „Kes on end pesnud, see on täiesti puhas ning sel pole vaja pesta muud kui jalgu. Teie olete puhtad, aga mitte kõik.”
11 Ta teadis, kes ta ära annab,+ ja sellepärast ütleski: „Mitte kõik teist pole puhtad.”
12 Kui ta siis nende jalad oli pesnud ja oma pealisriided selga pannud, läks ta tagasi laua äärde ja ütles neile: „Kas te saate aru, mida ma teile tegin?
13 Te nimetate mind õpetajaks ja isandaks ning teil on õigus, see ma olen.+
14 Kui nüüd mina, isand ja õpetaja, teie jalgu pesin,+ siis peate teiegi üksteise jalgu pesema.+
15 Ma näitasin teile eeskuju, et teiegi teeksite just nii, nagu mina tegin.+
16 Ma kinnitan teile ja see on tõsi: ori ei ole suurem oma isandast ega läkitatu suurem sellest, kes on ta läkitanud.
17 Te olete õnnelikud, kui te seda teate ja selle järgi ka teete.+
18 Ma ei räägi teist kõigist. Ma tunnen neid, keda ma olen valinud. Aga see on selleks, et täituks pühakirjas öeldu:+ „See, kes sõi mu leiba, on pöördunud mu vastu*.”+
19 Nüüdsest alates ma räägin teile sellest, enne kui see sünnib, et kui see sünnib, te usuksite, et mina olen see, kes pidi tulema.+
20 Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes võtab vastu selle, kelle ma läkitan, võtab vastu ka minu,+ ja kes võtab vastu minu, võtab vastu ka selle, kes on mu läkitanud.”+
21 Seda öelnud, valdas Jeesust ängistus ja ta tunnistas: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: üks teie seast reedab mu.”+
22 Jüngrid vaatasid segaduses üksteisele otsa ega saanud aru, kelle kohta ta seda ütles.+
23 Jeesuse kõrval külitas üks tema jüngritest, see, keda Jeesus armastas.+
24 Seetõttu Siimon Peetrus noogutas sellele ja küsis: „Ütle, kellest ta räägib?”
25 See nõjatus Jeesuse rinnale ja küsis temalt: „Isand, kes see on?”+
26 Jeesus vastas: „See on see, kelle jaoks ma kastan leivapala ja kellele ma selle annan.”+ Ja kastnud pala kaussi, ulatas ta selle Juudale, Siimon Iskarioti pojale.
27 Kui Juudas oli leivapala vastu võtnud, läks Saatan ta sisse.+ Seepärast ütles Jeesus talle: „Mida sa teed, seda tee kiiresti.”
28 Ent mitte keegi laua ääres olijaist ei saanud aru, miks ta talle seda ütles.
29 Kuna Juuda käes oli rahalaegas,+ arvasid mõned, et Jeesus ütles talle: „Osta seda, mis meil on pühadeks vaja,” või käskis tal midagi vaestele anda.
30 Võtnud leivapala vastu, läks Juudas otsekohe välja. Oli juba öö.+
31 Kui ta oli lahkunud, ütles Jeesus: „Nüüd austatakse Inimesepoega+ ja tema kaudu austatakse Jumalat.
32 Jumal ise austab teda+ ning teeb seda peatselt.
33 Armsad lapsed, ma olen veel pisut aega koos teiega. Te hakkate mind otsima, ja nagu ma ütlesin juutidele, ütlen ma praegu teilegi: „Kuhu mina lähen, sinna teie ei saa tulla.”+
34 Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist. Nii nagu mina teid olen armastanud,+ armastage ka teie üksteist.+
35 Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.”+
36 Siimon Peetrus küsis: „Isand, kuhu sa lähed?” Jeesus vastas: „Sinna, kuhu ma lähen, ei saa sa mulle praegu järele tulla, aga hiljem sa tuled.”+
37 Peetrus ütles talle: „Isand, miks ma ei saa sulle praegu järele tulla? Ma annan oma elu sinu eest.”+
38 Jeesus vastas: „Kas sina annad oma elu minu eest? Ma kinnitan sulle ja see on tõsi: veel enne, kui kukk kireb, salgad sa mu kolm korda ära.”+
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „on tõstnud kanna mu vastu”.