Johannese 14:1–31
14 „Teie süda ärgu muutugu rahutuks.+ Uskuge Jumalasse,+ uskuge ka minusse.
2 Minu isa majas on palju ruumi. Kui see poleks nii, oleks ma seda teile öelnud, sest ma lähen ära, et teile elupaik valmis seada.+
3 Ja kui ma olen läinud ja teile elupaiga valmis seadnud, tulen ma taas ning võtan teid enda juurde, et teiegi oleksite seal, kus mina olen.+
4 Te teate teed sinna, kuhu ma lähen.”
5 Toomas+ ütles: „Isand, me ei tea, kuhu sa lähed. Kuidas me võime teada teed sinna?”
6 Jeesus kostis: „Mina olen tee+ ja tõde+ ja elu.+ Keegi ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu.+
7 Kui te tunnete mind, siis te tunnete ka mu isa. Nüüdsest peale te tunnete teda ja olete teda näinud.”+
8 Filippus ütles: „Isand, näita meile Isa, sellest meile piisab.”
9 Jeesus sõnas: „Ma olen olnud koos teiega nii pikka aega, Filippus, ja ometi pole sa mind tundma õppinud? Kes on näinud mind, see on näinud ka Isa.+ Kuidas sa võid öelda: „Näita meile Isa”?
10 Kas sa ei usu, et mina kuulun ühte Isaga ja Isa minuga?+ Ma ei räägi kõike seda omast peast,+ vaid Isa, kes jääb minuga ühte, teeb oma tegusid.
11 Uskuge mind, et mina kuulun ühte Isaga ja Isa minuga, aga kui te muidu ei usu, siis uskuge mu tegude pärast.+
12 Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes usub minusse, teeb ka neid tegusid, mida mina teen, ja ta teeb veel suuremaid tegusid kui need,+ sest mina lähen Isa juurde.+
13 Mida tahes te palute minu nime kaudu, seda ma teen, et Isa austataks Poja kaudu.+
14 Kui te palute midagi minu nime kaudu, siis ma teen seda.
15 Kui te mind armastate, siis te peate kinni mu käskudest.+
16 Ma palun Isa ning ta annab teile veel ühe aitaja*, et see oleks koos teiega igavesti,+
17 tõe vaimu,+ mida maailm ei saa vastu võtta, kuna ta ei näe ega tunne seda vaimu.+ Teie aga tunnete, sest see jääb teiega ja on teie sees.
18 Ma ei jäta teid orbudena maha. Ma tulen tagasi teie juurde.+
19 Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind,+ sest mina elan ja teiegi saate elu.
20 Sel päeval te mõistate, et mina kuulun ühte oma isaga ning teie minuga ja mina teiega.+
21 Kes on minu käsud omaks võtnud ja neist kinni peab, see armastab mind. Aga seda, kes armastab mind, armastab mu isa, ning minagi armastan teda ja ta saab mind näha.”
22 Juudas+ (mitte Iskariot) küsis: „Isand, miks sa kavatsed näidata ennast meile, aga mitte maailmale?”
23 Jeesus vastas talle: „Kui keegi mind armastab, võtab ta mu sõnu kuulda.+ Minu isa armastab teda ning me tuleme ja teeme oma eluaseme tema juurde.+
24 Kes mind ei armasta, ei võta mu sõnu kuulda. Need sõnad, mida te kuulete, ei ole minu omad, vaid kuuluvad Isale, kes on mu läkitanud.+
25 Ma räägin teile seda, kuni olen veel teiega.
26 Kuid aitaja, püha vaim, mille Isa saadab minu kaudu, õpetab teile kõike ja tuletab teile meelde kõik, mis ma olen teile rääkinud.+
27 Ma jätan teile rahu, annan teile oma rahu.+ Mina ei anna sellist rahu nagu maailm. Teie süda ärgu muutugu rahutuks ja ärgu mingu araks.
28 Nagu te kuulsite, ma ütlesin teile, et ma lähen ära ja tulen teie juurde tagasi. Kui te mind armastate, siis te olete rõõmsad, et ma lähen Isa juurde, sest Isa on minust kõrgem.+
29 Ma olen seda teile rääkinud enne, kui see kõik sünnib, et kui see sünnib, te usuksite mu sõnu.+
30 Ma ei räägi teiega enam pikalt, sest selle maailma valitseja+ tuleb. Tal pole aga minu üle mingit võimu.+
31 Et maailm teaks, et ma armastan Isa, toimin ma just nii, nagu Isa mind on käskinud.+ Tõuske, lähme siit ära!
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „lohutaja”. Siin on püha vaimu isikustatud.
