Johannese 19:1–42

  • Jeesust piitsutatakse ja mõnitatakse (1–7)

  • Pilatus küsitleb Jeesust uuesti (8–16a)

  • Jeesus naelutatakse Kolgatal postile (16b–24)

  • Jeesus hoolitseb oma ema eest (25–27)

  • Jeesuse surm (28–37)

  • Jeesuse matmine (38–42)

19  Siis andis Pilatus käsu Jeesust piitsutada.+  Sõdurid põimisid okaskrooni ja panid selle Jeesusele pähe ning riietasid ta purpurrüüsse.+  Nad astusid ta ette ja ütlesid: „Ole tervitatud, juutide kuningas!” Samuti lõid nad teda vastu nägu.+  Pilatus läks uuesti välja ja ütles rahvale: „Ma toon ta välja teie ette, et te teaksite, et mina ei leia temal mingit süüd.”+  Seejärel tuli Jeesus välja, okaskroon peas ja purpurrüü seljas. Pilatus ütles neile: „Siin ta on!”  Teda nähes karjusid peapreestrid ja korravalvurid: „Löö ta postile! Löö ta postile!”+ Pilatus ütles neile: „Hukake ta ise, sest mina ei leia temal mingit süüd.”+  Juudid vastasid talle: „Meil on seadus, ja seaduse järgi peab ta surema,+ sest ta on nimetanud end Jumala pojaks.”+  Kui Pilatus seda kuulis, hakkas ta veel rohkem kartma.  Ta läks tagasi maavalitseja residentsi ja küsis Jeesuselt: „Kust sa pärit oled?” Kuid Jeesus ei vastanud talle midagi.+ 10  Seepeale küsis Pilatus: „Kas sa keeldud minuga rääkimast? Kas sa ei tea, et minu võimuses on niihästi sind vabaks lasta kui ka hukata?” 11  Jeesus vastas talle: „Sul ei oleks minu üle mingit võimu, kui seda poleks sulle antud ülalt. Aga sellel, kes mind sinu kätte andis, on suurem patt.” 12  Seepärast püüdis Pilatus endiselt leida võimalust teda vabaks lasta. Juudid aga karjusid: „Kui sa tema vabaks lased, ei ole sa keisri sõber! Igaüks, kes teeb end kuningaks, hakkab keisrile vastu!”+ 13  Kui Pilatus oli neid sõnu kuulnud, viis ta Jeesuse välja ja istus kohtujärjele paigas, mida kutsutakse Kivipõrandaks, heebrea keeles aga Gabbataks. 14  Oli paasapüha* ettevalmistuspäev,+ umbes kuues tund*. Ta ütles juutidele: „Siin on teie kuningas!” 15  Kuid nemad karjusid: „Hukka ta ära! Hukka ta ära! Löö ta postile!” Pilatus ütles neile: „Kas ma pean hukkama teie kuninga?” Peapreestrid vastasid: „Meil pole muud kuningat kui keiser.” 16  Siis andis ta Jeesuse postile lüüa.+ Nõnda siis viidi Jeesus sealt ära. 17  Oma piinaposti* kandes läks ta paika, mida nimetatakse Pealuuks,+ heebrea keeles Kolgataks.+ 18  Seal pandi Jeesus posti külge+ ja koos temaga veel kaks meest. Üks meestest oli ühel ja teine teisel pool Jeesust ning tema oli nende vahel.+ 19  Pilatus lasi panna piinaposti külge tahvli, millel seisis: „Naatsaretlane Jeesus, juutide kuningas.”+ 20  Seda lugesid paljud juudid, sest paik, kus Jeesus oli postile löödud, asus linna lähedal. Tekst tahvlil oli heebrea, ladina ja kreeka keeles. 21  Juutide peapreestrid aga ütlesid Pilatusele: „Ära kirjuta „juutide kuningas”, vaid et ta on öelnud, et ta on juutide kuningas.” 22  Pilatus vastas: „Mida ma olen kirjutanud, seda ma olen kirjutanud.” 23  Kui sõdurid olid Jeesuse postile löönud, jagasid nad tema pealisriided nelja ossa, nii et iga sõdur sai ühe osa. Nad võtsid ka tema alusrõiva, see aga oli ilma õmblusteta, kootud ülevalt alla ühes tükis. 24  Seetõttu nad ütlesid: „Ärme rebi seda katki, vaid heidame liisku, kellele see saab.”+ Sellega läks täide pühakirjas öeldu: „Nad jagasid mu rõivad omavahel, heitsid liisku mu riiete pärast.”+ Just seda sõdurid tegidki. 25  Jeesuse piinaposti juures seisid ka tema ema,+ ema õde, Kloopase naine Maarja ja Maarja Magdaleena.+ 26  Kui Jeesus nägi seal seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas,+ ütles ta emale: „Näe, su poeg.” 27  Seejärel ütles ta sellele jüngrile: „Näe, su ema.” Kohe võttis see jünger ta enda juurde. 28  Pärast seda, teades, et kõik on lõpule viidud, ütles Jeesus: „Mul on janu”, et läheks täide pühakirjas öeldu.+ 29  Seal seisis anum hapu veiniga. Siis pani keegi iisopivarre* otsa veiniga immutatud käsna ja tõstis selle tema suu juurde.+ 30  Kui Jeesus oli veini maitsnud, ütles ta: „Lõpetatud!”,+ langetas pea ja suri*.+ 31  See oli ettevalmistuspäev+ ja juudid ei tahtnud, et surnukehad jääksid piinapostidele+ hingamispäevaks (see oli suur hingamispäev*).+ Seepärast palusid nad Pilatuselt, et nonde jalad murtaks ja surnukehad maha võetaks. 32  Siis murdsid sõdurid jalad neil meestel, kes Jeesuse kõrval posti küljes rippusid, kõigepealt ühel ja siis teisel. 33  Kui nad Jeesuseni jõudsid, nägid nad, et ta on juba surnud; seepärast nad tema jalgu ei murdnud. 34  Siiski torkas üks sõdur odaga tema küljesse+ ning sealt tuli välja verd ja vett. 35  Sellest on rääkinud pealtnägija ja tema tunnistus on õige. Ta teab, et räägib tõtt, et teiegi võiksite uskuda.+ 36  Kõik see viis täide pühakirjas öeldu: „Ühtki tema luud ei murta.”+ 37  Ja üks teine kirjakoht ütleb: „Nad vaatavad seda, kelle nad läbi pistsid.”+ 38  Pärast seda palus Joosep Arimaatiast — kes oli Jeesuse jünger, kuid salaja, sest ta kartis juute*+ — Pilatuselt luba Jeesuse surnukeha maha võtta. Pilatus andiski talle loa ning Joosep tuli ja võttis Jeesuse surnukeha maha.+ 39  Sinna tuli ka Nikodeemos,+ kes oli kord öösel Jeesuse juures käinud. Ta tõi mürri ja aaloe* segu*, umbes 100 naela*.+ 40  Juutide matusekombe kohaselt mähkisid nad Jeesuse surnukeha koos lõhnaainetega linasesse riidesse.+ 41  Selle paiga lähedal, kus ta hukati, oli aed ja aias oli uus haud,+ kuhu polnud veel kedagi maetud. 42  Kuna juudid valmistusid pühadeks+ ja see haud oli lähedal, pandi Jeesus sinna.

Allmärkused

Siin mõeldakse paasapüha all mitte ainult paasapüha ennast, vaid ka sellele järgnevat nädalat, mil peeti hapnemata leibade püha (Lu 22:1).
Umbes kell 12 päeval.
Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „iisop”.
Sõna-sõnalt „andis ära vaimu”.
Seda hingamispäeva nimetati suureks sellepärast, et 15. niisan, mis oli seitsmepäevase hapnemata leibade püha esimene päev (mis oli alati hingamispäev, hoolimata sellest, millisele nädalapäevale see sattus), langes kokku tavalise hingamispäevaga.
St ilmselt juudi usujuhte.
Mitte harilik aaloe (Aloe vera), vaid tõenäoliselt kotkapuu (Aquilaria).
Teine võimalik tähendus: „rulli”.
Umbes 30 kg. (Vt lisa B14.)