Johannese 21:1–25
21 Pärast seda ilmutas Jeesus end jüngritele Tiberiase mere ääres. Ta ilmutas end nõnda.
2 Seal olid koos Siimon Peetrus, Toomas (keda kutsuti Kaksikuks),+ Naatanael+ Galilea Kaanast, Sebedeuse pojad+ ja veel kaks jüngrit.
3 Siimon Peetrus ütles neile: „Ma lähen kalale.” Nad kostsid: „Me tuleme sinuga.” Nad läksid paati, kuid sel ööl ei saanud nad midagi.+
4 Hommiku hakul seisis Jeesus rannal, ent jüngrid ei saanud aru, et see on Jeesus.+
5 Jeesus küsis neilt: „Armsad lapsed, kas teil on midagi süüa*?” Nad vastasid: „Ei ole!”
6 Ta ütles neile: „Heitke võrk paremale poole paati ja te saate.” Nad heitsidki ja ei suutnud seda enam paati tõmmata, sest kalu oli nii palju.+
7 Siis ütles jünger, keda Jeesus armastas,+ Peetrusele: „See on Isand!” Kui Siimon Peetrus kuulis, et see on Isand, tõmbas ta endale rõiva ümber, sest ta oli poolpaljas, ja hüppas merre.
8 Teised jüngrid aga tulid paadiga, vedades järel võrku kaladega. Nad polnud kaldast kuigi kaugel, ainult umbes 200 küünra* kaugusel.
9 Kaldale jõudes nägid nad hõõguvaid süsi, mille peal oli kala, ning leiba.
10 Jeesus ütles neile: „Tooge mõned neist kaladest, mis te just püüdsite.”
11 Siimon Peetrus läks paati ja tõmbas kaldale võrgu, mis oli täis suuri kalu, kokku 153 kala. Ehkki neid oli nii palju, ei rebenenud võrk.
12 Jeesus kutsus neid: „Tulge hommikust sööma!” Ühelgi jüngril polnud julgust temalt küsida: „Kes sa oled?”, sest nad teadsid, et see on Isand.
13 Jeesus võttis leiva ja ulatas neile, samuti kala.
14 See oli kolmas kord,+ kui Jeesus ilmutas end oma jüngritele pärast surnuist ülesäratamist.
15 Kui nad olid hommikust söönud, küsis Jeesus Siimon Peetruselt: „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui neid?” Ta vastas: „Jah, Isand, sa tead, et sa oled mulle armas.” Jeesus ütles: „Toida mu tallekesi.”+
16 Siis küsis Jeesus teist korda: „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?” Ta vastas: „Jah, Isand, sa tead, et sa oled mulle armas.” Jeesus ütles: „Hoia mu lambakesi kui karjane.”+
17 Jeesus küsis temalt kolmandat korda: „Siimon, Johannese poeg, kas ma olen sulle armas?” Peetrus muutus kurvaks, et Jeesus küsis talt kolmandat korda: „Kas ma olen sulle armas?” Seepärast lausus ta Jeesusele: „Isand, sina tead kõike, sa tead ju, et sa oled mulle armas.” Jeesus ütles talle: „Toida mu lambakesi.+
18 Ma kinnitan sulle ja see on tõsi: kui sa olid noorem, siis sa riietasid end ise ja läksid sinna, kuhu tahtsid, aga kui sa jääd vanaks, siis sa sirutad oma käed ja keegi teine riietab sind ning viib su sinna, kuhu sa ei taha.”
19 Nende sõnadega andis ta mõista, millise surmaga tuleb Peetrusel Jumalat austada. Kui Jeesus oli seda öelnud, sõnas ta Peetrusele: „Järgne mulle ka edaspidi.”+
20 Peetrus pöördus ümber ja nägi neile järgnemas jüngrit, keda Jeesus armastas+ ja kes oli õhtusöögi ajal nõjatunud tema rinnale ja küsinud: „Isand, kes see on, kes su ära annab?”
21 Kui Peetrus teda nägi, küsis ta Jeesuselt: „Isand, aga kuidas jääb temaga?”
22 Jeesus ütles: „Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis sinul sellest? Sina järgne mulle ka edaspidi.”
23 Seetõttu läks vendade hulgas liikvele kuuldus, et see jünger ei surevatki. Kuid Jeesus ei öelnud talle, et ta ei sure, vaid: „Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis sinul sellest?”
24 Seesama jünger+ on andnud kõigest sellest tunnistust ja pannud selle kirja ning me teame, et tema tunnistus on tõsi.
25 On veel palju muudki, mida Jeesus tegi. Kui see kõik üksikasjalikult kirja pandaks, siis, ma arvan, ei suudaks ka kogu maailm mahutada rullraamatuid, mis kirjutataks.+
