Johannese 4:1–54

  • Jeesus ja Samaaria naine (1–38)

    • Jumalat tuleb kummardada „vaimus ja tões” (23, 24)

  • Paljud samaarlased usuvad Jeesusesse (39–42)

  • Jeesus tervendab ametniku poja (43–54)

4  Kui Isand sai teada, et variserideni on jõudnud kuuldus, et tema teeb jüngriteks ja ristib+ rohkem inimesi kui Johannes —  ehkki Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid —,  lahkus ta Juudamaalt ja läks taas Galileasse.  Ta pidi aga minema läbi Samaaria.  Nii jõudis ta Samaaria linnani nimega Sühhar, mis asus põllu lähedal, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile.+  Seal oli Jaakobi kaev*.+ Teekonnast väsinuna istus Jeesus kaevu äärde. Oli umbes kuues tund*.  Üks Samaaria naine tuli sinna vett ammutama. Jeesus ütles talle: „Anna mulle juua.”  (Tema jüngrid olid läinud linna toitu ostma.)  Selle peale lausus Samaaria naine: „Kuidas sina, kes sa oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?” (Juudid ei tee ju samaarlastega mingit tegemist.)+ 10  Jeesus vastas: „Kui sa vaid teaksid, mis kingituse Jumal teeb+ ja kes on see, kes sulle ütleb: „Anna mulle juua”, siis sa paluksid teda ja ta annaks sulle eluvett.”+ 11  Naine ütles talle: „Isand, sul pole ju ämbritki vee ammutamiseks ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle eluvee? 12  Või oled sa suurem kui meie esiisa Jaakob? Tema andis meile selle kaevu ja jõi sellest ise, samuti jõid sellest ta pojad ja kariloomad.” 13  Jeesus vastas: „Igaüks, kes joob seda vett, tunneb varsti jälle janu. 14  Aga kes joob vett, mida mina annan, ei tunne enam iialgi janu,+ vaid minu antud vesi saab tema sees allikaks, millest välja pulbitsev vesi annab igavese elu.”+ 15  Naine ütles: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei tunneks enam janu ega peaks käima siit vett ammutamas.” 16  Jeesus ütles talle: „Mine kutsu oma mees ja tule siia.” 17  Naine vastas: „Mul ei ole meest.” Jeesus ütles talle: „Sa ütlesid õigesti: „Mul ei ole meest”, 18  sest viis meest on sul olnud ja see, kes sul praegu on, ei ole sinu mees. Sa räägid tõtt.” 19  Naine ütles talle: „Isand, ma näen, et sa oled prohvet.+ 20  Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, aga teie ütlete, et Jeruusalemmas on paik, kus peab teda kummardama.”+ 21  Jeesus sõnas: „Usu mind, naine, tuleb aeg, kui te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas. 22  Teie kummardate, olles teadmatuses,+ meie kummardame, olles valgustatud, sest pääste tuleb juutide kaudu.+ 23  Ometi tuleb aeg, ja see ongi juba käes, kui õiged jumalateenijad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes soovivad teda nõnda kummardada.+ 24  Jumal on vaim,+ ja tema teenijad peavad kummardama teda vaimus ja tões.”+ 25  Naine ütles talle: „Ma tean, et tuleb messias, see, keda nimetatakse kristuseks*. Kui tema tuleb, toob ta meile kõiges selguse.” 26  Jeesus kostis: „Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.”+ 27  Just siis jõudsid tema jüngrid tagasi. Nad imestasid, et ta naisega kõneleb, kuid ükski neist ei küsinud temalt: „Mis sa temast tahad?” või „Miks sa temaga räägid?” 28  Naine aga jättis oma veeanuma sinna, läks linna ja ütles inimestele: 29  „Tulge ja vaadake meest, kes rääkis mulle kõigest, mis ma olen teinud! Kas ehk tema ongi messias?” 30  Nad läksidki linnast välja Jeesuse juurde. 31  Vahepeal käisid jüngrid Jeesusele peale: „Rabi,+ söö!” 32  Aga tema ütles neile: „Mul on süüa toitu, millest teie ei tea.” 33  Seepeale hakkasid jüngrid omavahel arutama: „Kas keegi on talle süüa toonud?” 34  Jeesus ütles neile: „Minu toit on see, et ma täidan selle tahet, kes on mu läkitanud,+ ja viin lõpule tema töö.+ 35  Te ütlete, et neli kuud veel ja siis tuleb lõikus. Kuid mina ütlen teile: vaadake põlde, need on valmis* lõikuseks.+ 36  Lõikaja saab juba palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui ka lõikaja võiksid üheskoos rõõmustada.+ 37  Peab tõesti paika ütlus „Üks külvab ja teine lõikab”. 38  Ma olen läkitanud teid lõikama seda, mille kallal te pole vaeva näinud. Teised on vaeva näinud ja teie olete tulnud nende tööviljast osa saama.” 39  Paljud selle linna samaarlased hakkasid tolle naise sõnade tõttu Jeesusesse uskuma, sest naine tunnistas: „Tema rääkis mulle kõigest, mis ma olen teinud.”+ 40  Kui siis samaarlased Jeesuse juurde tulid, palusid nad tal nende juurde jääda, ja ta jäigi sinna kaheks päevaks. 41  Kuulnud Jeesust ennast, hakkasid veel paljud teisedki temasse uskuma 42  ja nad ütlesid naisele: „Me ei usu enam mitte ainult sinu jutu põhjal, vaid me oleme ise seda meest kuulnud ja teame, et tema on tõepoolest maailma päästja.”+ 43  Kahe päeva pärast läks Jeesus sealt Galileasse. 44  Jeesus oli öelnud, et prohvetit ei austata tema kodumaal.+ 45  Kui ta Galileasse jõudis, võtsid galilealased ta hästi vastu, sest nad olid näinud kõike, mida ta pühade ajal Jeruusalemmas tegi,+ sest nemadki olid pühade ajal seal olnud.+ 46  Siis läks Jeesus jälle Galilea Kaanasse, kus ta oli vee veiniks muutnud.+ Ühel kuninga ametnikul oli poeg Kapernaumas haige. 47  Kui see mees kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus tal tulla ja teha ta poeg terveks, sest too oli suremas. 48  Jeesus ütles talle: „Te usute vaid siis, kui näete tunnustähti ja imesid.”+ 49  Kuninga ametnik ütles talle: „Isand, tule, enne kui mu laps sureb.” 50  Jeesus vastas: „Asu teele, su poeg elab.”+ Mees uskus Jeesuse sõnu ja lahkus. 51  Kui ta alles teel oli, tulid tema orjad talle vastu teatega, et ta poeg elab*. 52  Siis uuris ta neilt, mitmendal tunnil oli poisil paremaks läinud. Talle vastati: „Tal läks palavik ära eile seitsmendal tunnil*.” 53  Siis isa sai aru, et see oli juhtunud selsamal tunnil, kui Jeesus oli talle öelnud: „Su poeg elab.”+ Nii sai tema ja kogu ta pere usklikuks. 54  See oli teine tunnustäht,+ mille Jeesus tegi, kui ta oli tulnud Juudamaalt Galileasse.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „allikas”.
Umbes kell 12 päeval.
Kristus (heebreapäraselt „messias”) ei ole nimi. Selle sõna tähenduseks on „võitu”, „salvitu”.
Sõna-sõnalt „valged”.
Võib tõlkida ka „on paranemas”.
Umbes kell 13.